Medvedenko ei mõistnud teda, sest ta arvas, et kui on raha, siis ei saa õnnetu olla. Maša arvas vastupidist. Tulid Sorin ja Treplev. Sorin ütles, et tal on maal olles ebamugav tunne. Treplev saatis Maša ja Medvenlo lava juurest ära, sest etendus ei olnud veel alanud. Sorinit huvitas, miks Treplevi õde tujust ära on. Treplev arvas sellepärast, et tema seda rolli ei saanud, vaid rolli sai Zaretšnaja. Treplev noppis õielt kroonlehti ja arvas, et ta ema ei armasta teda. Treplevile ei meeldinud, et ta ema on kuulus näitleja. Ta arvas, et teda sallitakse ainult seetõttu, et ta tema poeg on. Treplev pidas ennast tühiseks. Saabus Niina, kes oli kiirustades kohale jõudnud. Niinal oli raske kodunt välja saada, kuid see õnnestus tal tänu sellele, et ta isa koos võõrasemaga ära sõitis. Niina isa ei lubanud tal sinna minna, sest ta ei tahtnud, et Niinast näitleja saab. Niinat aga tõmbas järv enda juurde nagu kajakat
veel kohtuda jõuavad. Järgneb pikk suudlus. Neljas vaatus. Üks Sorini maja võõrastetubadest, mille Treplve on oma töökabinetiks muutnud. Ilm on kole. Järvel on hiiglasuured lained. Näitelava on kulunud ning on samuti väga õudsas olukorras. Medvenko tahab sõita koju lapse juurde, ent Masa tahab sinna ööseks jääda. Masat ei tõmba väga oma lapse juurde ning vihastab oma mehe peale, kui see talle ikka peale käib. Treplevist on saanud vahepeal kuulus kirjanik. Polin tahab Masat Treplevile peale suruda. Treplev lahkub ning Masa on Polina peale pahane. Masa armastab endiselt Treplevi ent tahab sellest vabaneda. Masa käsib Medvenkol tema silmist ära kaduda. amrajev talle hobust ka ei anna, niiet ta läheb jala koleda ilmaga koju. Vana seltskond koguneb jälle peale kahte aastat kokku. Treplev räägib Niinast, et tal oli Trigoriniga laps olnud, kes kahjuks ära suri. Trigorin jättis ta maja ning peale seda ei oska ta enam näidelda ka. Hiljem kohutb Treplev Niinaga. Ta on
kätega, ega valitse oma häält. Tema piinad ei erine küll nendest, mille Niina on juba läbi käinud, kuid läbi naise kannatuste särab võidu helk ja see rabaski Treplevit. "Ma ei usu ega tea, milles on mu kutsumus." Seega kajakat, kelle Treplev hukutas, võib samastada tema endaga. "Mul leidus alatust surmata täna see kajakas. Panen ta teie jalgade ette." Niina: "Mis teiega on?" Treplev: "Varsti tapan ma enese samal kombel." Doktor Dorn ütleb Treplevile: "Teoses peab leiduma selge, kindel mõte. Te peate teadma, milleks te kirjutate, muidu, kui lähete seda maalilist rada mööda ilma kindla sihita, siis te eksite ära ja teie anne hukutab teid". Kohati on Trigorini kujuga seotud see sihitu rändamine veelgi sügavamalt. "Ma pole endale kunagi meeldinud. Ma ei salli end kui kirjanikku... Ma armastan, näete, seda vett, puid, taevast, ma elan loodusele kaasa, ta äratab minus kirge, vastupandamatut tungi kirjutada
annaabi.ee 
