vanalinnas tegutsev moeateljee. Hea maine taastamine lasub sel ajal direktor Kairi Vildersoni õlul, kes ostis masendavas majandusseisus, ligi miljonikroonise võlakoormaga moemaja. Moekunstnike Anu Johansoni ja Kai Saare juhtimisel on 96/97 sügis-talvisesse kollektsiooni Marleen valitud kvaliteetsest materjalist mudelid. Neutraalsetes toonides rõivad sobivad enam ärinaistele, kuid kollektsiooni kuuluvad ka värvikirevad, eksklusiivsemad ja trendikamad riietusesemed. Moemaja tõeliseks magentiks on Kai Saare hea maitse, mida usaldab oma garderoobi koostamisel ka proua Helle Meri. Moemaja ateljee kolis tagasi vanalinna, kus Kairi Vilderson kavatses alalistele klientidele salongiõhtuid korraldada. Moemaja disainerid järgivad põhimõtet, et kollektsiooni osad omavahel hästi sobiksid. Vaatamata heale, seega ka hinnalisele materjalile suudab moemaja oma kollektsiooni hinnad mõistlikul tasemel hoida
Juuksemood väljendas samuti muutusi naises. Naised lõikasid juuksed ära. Lühikeste juustega naine oli iseseisvuse ning intelligentsi tunnuseks 20. sajandi alguses. Pealegi säästis lühike juus pesuvahendeid ja aega, mida nüüdsest töökal ja asjalikul naisel loomulikult nappis. 1908 leiutati moodsad juuksekoolutajad, mida naised laialdaselt kasutama hakkasid, ja mis 20. sajandi alguse naiste soengumoe määras. Tähtsaks nurgakiviks juuste revolutsioonis oli ka Henna juuksevärv, mida trendikamad naised agaralt kasutama hakkasid. Tähtis on see, et naised hakkasid osalema vabatahtlikes töödes, koosolekutes ja aruteludes. Tuleviku määravad sõjauudised ajendasid naisi haarama ajalehti, lugema. Üheskoos töötavate ja tihti võrdselt puuduste all kannatavate naiste vahel kadusid ära suuresti klassipiirid. Tähtsaim muutus 20. sajandi alguse naise puhul oli see, et naisel oli hääl, nii otseses kui ka kaudses mõttes. Aastal 1918 said alates 30
Koolis nõutakse distsipliini ja kui õpilane rikub korda, võtab kool tarvitusele abinõud ja räägib õpilase vanematega. Kui see ei mõju, räägivad õpilase vanematega kaasõpilaste vanemad. See tavaliselt mõjub. Lapsed käivad koolis kas jalgsi või siis sõidavad jalgratta või bussiga. Seljas on neil puhtad ja korralikud igapäevarõivad. Kõik kannavad ranitsaid, millega püütakse üksteist üle trumbata: kooliaasta alguses kõlbavad ainult kõige trendikamad ranitsad, milleks on tavaliselt need, kuhu on viimaste kultusfilmide või telesaadete kangelaste repliike ja nimesid peale kirjutatud. Enamik lapsi pigem sureks, kui näitaks end eelmise aasta ranitsaga. Kõrgkoolid nagu üldhariduskoolidki on jagunenud Belgias valitseva lingvistilise erisuse järgi ning ainult üksikud tudengid astuvad sellest piirist üle. Asi tõusis teravalt päevakorda flaamlaste jaoks Leuveni ja valloonide jaoks Louvaini ülikoolis, mis on euroopa üks vanimaid
annaabi.ee 
