5 tera keha kõrgust. 7) Märkige joonise ringidess kreeka tähed, mis vastavad nurkad tähistele: Taganurk α, teritusnurk β esinurk γ ja lõikenurk δ. Lõikeservanurk φr ja abilõikeservanurk φ'r. 8)Pinnakareduse märkimiseks kasutatakse parameetreid: Rz ja Ra? Ra-konaruste keskmine kõrgus. Rz-alumise ja ülemise konarluse vahe. 9)Missugust mõõteriista kasutatakse ava sügavusele 45 +00.2 mm mõõtmisel? nihikut mõõtepiirkonnaga 0 kuni 125mm. 10)Sisekeerma M45x2 lõikamiseks treiteraga tuleb ette töödelda ava mõõduga: 43.3 mm. 11)Mida nimetatakse teraseks? nimetatakse rauasulamis millesse on lisatud süsiniku kuni 2.14%. 12)Mida nimetatakse malmiks? nimetatakse rauasulamit millesse on lisatud süsiniku üle 2.14% ja tavaliselt 4% 13)Mida nimetatakse pronksiks? on vase ja tina sulam. 14)Mis on messing? Vase ja tsingi sulam. 15)Treipink: 1)tööpingi (spindli) ajam 2)eesmine tsentripukk 3)padrun 4)terahoidja 5)tagumis tsentripinki pinool 6)tagumine tsentripukk
Töö etapp 1 Detail kinnitatakse kolmepakilisse isetsentreeruva padruni abil. Töö etappis kasutatakse sisetrei- ja otstreitera. Tera olgu valmistatud volframmonokabriidist WC, mis suure tugevuse ja plastusega. Samuti suure elastsusega, seega ei vaja tera pidevat teritamist. Sisetreiteraga töödeldakse detaili sisepinda 5 (Ø 40 ; H29) ja 6 (H10). Pinna 6 töötlemiseks on vaja treitera suruda alla ning treida 4mm süvend sama treiteraga, milleg pinda 5 töödeldi. Otsteraga töödeldakse pinda 2 (Ø62 ; H14). Töö etapp 2 Detail paigaldatakse ümber treipingis ning kinnitakse jälle isetsentreeruva padruni abil. Töö etappis kasutatakse sisetrei-, ots- ja välistreitera. Sisetreiteraga töödeldakse pinda 3(Ø40 ; H32). Otspinda 8 (Ø86; H10) ja välispinda 1 (Ø62 ; H10) töödeldakse otstreiteraga ja astmeteraga. Töö etapp 3 Detail kinnitatakse puurpinki
Järgnevalt kirjeldan ülevaatlikult nende pindade töötlemiseks vajalikke operatsioon lõiketöötlusel. Detaili töötlemine treipingis toimub kahe paigaldusega. Töötlemist alustatakse detaili kinnitamisega kolmepakilisse padrunisse pinnaga A. Treipinki on kinnitatud otsatera ning kõigepealt töödeldakse pind 1, seejärel töödeldakse pind 2 . (siire 1 ja 2)Peale seda toimub astmeteraga silindrilise pinna 3 töötlemine (siire 3). Sise treiteraga töödeldakse silindriline sisepind 4. (siire 4) Seejärel toimub detaili teine paigaldus, kus detail kinnitatakse kolmepakilisse padrunisse kasutades detaili töödeldud silindrilist välispinda 3 ,ning töödeldakse detaili pind nr. 5. Joonisel 3 on toodud detaili otspindade 1 ja 2 eskiis koos lõiketerade ning liikumiste suundade ning tähistega. 1) Lõikesügavus t (-0,2mm) 2) Ettenihke suund f või s (ettenihke kiiirus puhastöötlemisel 0,07-0,28 mm/p)
Praktiliselt on lubatud välistreimisel paigaldada treitera tsentriteljest kõrgemale suuruse h = 0,02D võrra, sest lõikejõud surub tera mõningal määral alla ning lõikeserv asetub tsentritelje kõrgusele. Ka sisetreimisel muutuvad nurgad α ja γ vastavalt treitera asendile, kuid vastupidises suunas (vt.joon. c ja d). TREITERA KULUMINE, TERITAMINE JA KASUTAMISNÕUDED Treimisel hõõrdub tera esipind vastu laastu ja tagapind vastu toorikut, mistõttu terik kulub. Kulunud treiteraga edasi töötada ei tohi, sest alaneb tööviljakus, väheneb töötlemistäpsus ja halveneb pinna kvaliteet. Nürine- nud tera tuleb teritada. Treitera teritatakse terituspingil või käial (vt.joon. a). Käia põhiosa on spindlikast 4, sageli vaid kahe pöörlemissagedusega elektrimootor. Mootori võllist moodustuva spindli mõlemale otsale on kinnitatud abra- siivkettad 3. Üks neist on valmistatud valgest elektrokorundist; sellega teritatakse kiirlõiketerasest teri.
annaabi.ee 
