8. Hammasvöö profiil, freesimine Freespink 2. Lõikeriista ja tema teriku materjali valik. Sõltuvalt töötlemisviisist valitakse tavaliselt kas kiirlõiketerastest või kõvasulamistest (kermistest) lõikeriistade vahel. Suurema tootlikuse saavutamiseks kasutatakse kõvasulamist lõikeosaga lõikeriistu. Valin treimisel kasutatava teriku tüübiks ISO 513 järgi P 10, mis sobib terasvalandi treimiseks ja on mõeldud põhilisteks treimisoperatsioonideks. Ei valinud suurema tähisega materjali, sest need on mõeldud eelkõige rasketes tingimustes treimiseks, keermelõikamiseks või freesimiseks. Freesi terikuks sobib seega P 20. Ma ei vali K rühma tööriista, sest need on mõeldud pigem murdelaastu andvate materjalide (malm, Al-valusulamid jne) lõiketöötlemiseks ega ka M rühma tööriistu, mis on küll väga universaalsed ja sobivad samuti terasvalu lõiketöötlemiseks aga pigem mõeldud raskelt töödeldavate
2. Sisepind, silindriline Puurpink ø 6 mm, H= 10mm Puurimine 2. Lõiketööriist ja teriku materjal Etteantud pindade 1 ja 2 töötlemiseks valin astmetreimise, sisepinna lõiketööriistad ning kombineeritud avardi-süvisti. Teriku materjali valikus lähtun ISO 513 standardi kohaselt. Standardi kohaselt valin tähistusega K- teriku. Täpsemalt K10, K10 ning K01 ja K01. Põhilisteks treimisoperatsioonideks kasutan K10 ja teriku ning viimistluseks valin K10 teriku. Pinna 1 töötlemiseks kasutan astmetreitera ja sisetreitera. Pinna 2 töötlemiseks kasutan kombineeritud avardi-süvistit. Avardi-süvisti materjaliks valin vastavalt hallmalmi puurimiseks. 3. Tooriku kinnitusmeetod ja lõiketöötlemise skeem Kõigepealt kinnitatakse toorik treipinki koonus-silindrjasest (sinisest) osast kolmemokalisse isetsentreeruvasse padrunisse. Esimesena töödeldakse positsiooni 1
elastsusmoodul, suhteliselt suur plastsus ja suur tugevus. Kuna poolpuhta töötlemisega on võimalik saavuada nõutud pinnakaredus (3,2 m ) kasutan terikut tähistusega M. M-ide kasutusalaks ongi legeerteraste, süsinikteraste ja malmide töötlemine. M tähega tähistatavad terikud on väga universaalsed ning need tähistatakse kollase värviga. Valin teriku tüübiks ISO 513 järgi M 20, mis sobib hallmalmi treimiseks ja on mõeldud põhilisteks treimisoperatsioonideks. Rühma tähise järel pole suurem number (nt. 30, 40) seetõttu, et need karbiidkeermised on mõeldud väga rasketes tingimustes treimiseks. Karbiidkermiste teised rühmad (P, K) ei sobi kasutada, kuna P rühm on mõeldud eelkõige teraste töötlemiseks ning K sobib üldjuhul hoopis teiste materjalide jaoks. Koorivtöötlemisel on ettenihe vahemikus 0,25...1,8 mm, puhastöötlemisel võetakse määramise aluseks nõutav pinnakaredus ja ta on vahemikus 0,07...0,28 mm/p. Ül 4 1
Terikuplaadi tähise täheks on M, sest tegemist on poolpuhta töötlemisega ja ka pinnakaredus vastab tingimustele (M puhul Ra = 6,3...3,2 µm). M-ide kasutusalaks ongi legeerteraste, süsinikteraste ja malmide töötlemine. M tähega tähistatavad terikud on väga universaalsed ning need tähistatakse kollase värviga. Valin teriku tüübiks ISO 513 järgi M 20, mis sobib hallmalmi treimiseks ja on mõeldud põhilisteks treimisoperatsioonideks. Rühma tähise järel pole suurem number (nt. 30, 40) seetõttu, et need karbiidkeermised on mõeldud väga rasketes tingimustes treimiseks. Karbiidkermiste teised rühmad (P, K) ei sobi kasutada, kuna P rühm on mõeldud eelkõige teraste töötlemiseks ning K sobib üldjuhul hoopis teiste materjalide jaoks (värvilised metallid, puit, klaas, kummi). Välislõiketera eskiis: Otsatera eskiis: Ülesanne 4 Määran detaili valmistusteekonna (operatsioonide ja siirete järjestuse). 1