Ats K. ei töötanud kõiki tunde täis ja seoses ebakvaliteetse tööga, mida osaliselt tehti ümber, vähendati väljamakstavat tasu. Töövõtulepingu tõttu pole tal õigust saamata jäänud puhkuse hüvitamisele ega hüvitisele lõpparvega viivitamise motiivil. Kas tegemist on töölepingu või töövõtulepinguga? Miks? 7. OÜ juhatuse esimees ja Peeter S. sõlmisid 30. juulil kirjaliku töölepingu, mille kohaselt Peeter S. pidi asuma tööle treialina alates 10. augustist. Kui ta tööle tuli, teatati talle, et tööle teda ei võeta, kuna eelmisel päeval on tööle võetud töötaja, kellel on kõrgem kvalifikatsioon. Kas tööandja käitumine on seaduslik? Kas Peetril oli töösuhe olemas või mitte? 8. Anna D. pöördus äriühingu personalitalitusse sooviga tööle asuda autojuhina. Personalitalituse juhtaja saatis ta transpordiosakonda töötingimuste suhtes kokku leppima. Lepiti kokku, et Anna D
Toovotulepingu tottu pole tal oigust saamata jaanud puhkuse huvitamisele ega huvitisele lopparvega viivitamise motiivil. Kas tegemist on toolepingu voi toovotulepinguga? Miks? Lahendus: Kui lepingut nimetati tahtaajaliseks toolepinguks, siis peaks tegemist olema toolepinguga. Maaratud oli ka toopaeva ja nadalapikkus, mis toovotulepingus ei ole. 4. OU juhatuse esimees ja Peeter S. solmisid 30. juulil kirjaliku toolepingu, mille kohaselt Peeter S. pidi asuma toole treialina alates 10. augustist. Kui ta toole tuli, teatati talle, et toole teda ei voeta, kuna eelmisel paeval on toole voetud tootaja, kellel on korgem kvalifikatsioon. Kas tooandja kaitumine on seaduslik? Seaduslik oleks siis, kui Peetril ei oleks toosuhet. Ebaseaduslik siis, kui Peetril on toosuhe. Kas Peetril oli toosuhe olemas voi mitte? Lahendus: Peetril on olemas toosuhe, kuna ta solmis juhatuse esimehega kirjaliku toolepingu. Alates solmimise hetkest oli Peetril toosuhe olemas
Aastal 1928 ta abiellus. Märtsis 1928 saadeti ta Uuralisse. kus ta töötas maakorraldajana, rajooni maaosakonna juhatajana, Sverdlovski oblasti Bisserski Rajooni TSN Täitevkomitee esimehe asetäitjana (1929--1930), Uurali ringkonna maavalitsuse ülema asetäitjana. Septembris 1930 ta sõitis ära ning astus Kalinini-nimelisse Moskva Masinaehitusinstituuti, kevadel 1931 aga läks üle Dneprodzerzinski Metallurgiaosakonna õhtusesse teaduskonda ning töötas samal ajal õpingutega tehases treialina. 1935. aastal lõpetas ta Dneprodzerzinski Metallurgiainstituudi. ÜK(b)P-sse astus ta 24. oktoobril 1931. 1930ndatel alustas ta parteikarjääri Dnepropetrovskis, olles enne sõda oblastikomitee sekretär. Sõja läbis ta poliittöötajana, lõpetades rinde poliitvalitsuse ülema kohal kindralmajori auastmes. Seejärel oli ta NLKP Zaporozje ja Dnepropetrovski oblastikomitee esimene sekretär. 3 Aastatel 19501952 Moldaavia KP KK esimene sekretär
annaabi.ee 
