Kooliõpetajale püstitab ausamba tema õpilane. See ausammas ei pea olema kivist, puust ega rauast. Iga õpetaja ausambaks on tema Õpilane, selle õpilase eneseteostus. Õpetajale püstitatud ausamba tugevuse ja kõrguse määrab Õpilase tegu. Määrab selle, kui kaugele sammas paistab. Ja pole kahtlust, et see ilmasammas siin paistab üle kogu me maa. Tegelikult tunneme seda "sammast" Hugo Treffnerile juba ammu: kaugelt enne selle materialiseerimist on treffneristid oma au ja oma samba meie rahva mälupilti jäädvustanud. Oma tegudega. Oma õpetaja tegudega. Aitäh Teile, Treffneri poisid! Aitäh teie olnud ja tulevastele koolikaaslastele! See tänu kuulub teile kogu Eesti rahva poolt. See tänu kuulub teie kaudu Hugo Treffnerile. Vaadakem enda ümber, kui palju on treffneri poisse (ja ma ei pea silmas ainult tänast ausamba avamise tseremooniat), treffneriste on kõikjal Eesti avalikus elus.
keskused.............................................................................4 2.2. Õppursõdurite auaste ja väljaõpe........................................................................................4 2.3. Koolipoiste osavõtt lahingutest.......................................................................................4-5 2.4. Üliõpilased Vabadussõjast................................................................................................ .5 2.5. Treffneristid Vabadussõjast............................................................................................... 6 2.6. Õppursõdurite meelespidamine Vabadussõjas...................................................................7 2.7. Tallinna Gustav-Adolfi Gümnaasiumi 6-nda klassi poisi mälestus Vabadussõja alguspäevist.................................................................................................. ..........................7-8 2.8. Õppursõduri V. Everi naljalugu.......
Võib olla mitte, aga põnevam arvata, et on. Raskolnikovi õde Dunja/Dotja naiselikult naiivne pehme nunnu tegelane , aga äkki hoopis külmavereline libu? Raskolnikovi ema Pulheeria Ivanovna ennastohverdav nagu emad ikka, ei midagi uut. Marmeladov jota, kellega Raskolnikov kohtub juhuslikult. Oli kunagi väärikas ametnik, et elu oli liiga künkaline, mees hakkas jooma ja keeras pekki terve oma perekonna elu. Marmeladovi tütar Sonja kui treffneristid ümber peaks olema helesinine aura, siis tema aura on lihtsalt hele. Nii hea ja soe ja armas tüdruk. Ja üldse mitte külmavereline. Aga kahjuks pesuehtne lits. (Seekord ilma irooniata, ta tõesti töötas prostituudina, et oma perekonda ülal pidada) Pjotr. P Luzin (Dunja peiks) - valelik ja värdjas. Svidrigailov Mõisnik, kelle juures Dunja töötas, ajas talle ligi kogu aeg ja külarahvas hakas
propagandat Tartu-Jurjevi ülikoolilinnas. Eesti rahvusliku ärkamise aadete lippu uuesti kergitava ,,Postimehe" kõrval püüdis siin omamaalaste keskel loodusteaduslikku ilmavaadet levitada, ühiskonna majanduslikke aluseid selgitada ja ideloogilisi pealeehitusi ümber hinnata liiatigi see pahempoolsete eesti intelligentide ja üliõpilaste ring, mis 1900-1901 välja andis Hermannilt ülevõetud ,,Rahva Lõbulehte". Mitmed selle ringi tegelastest olid endised treffneristid ja andsid samas koolis õpetust (J. L. Jürgens, J. W. Weski j. t.). Uue proosavaimu omandamiseks oli Treffneri eragümnaasiumi õppiv noorus üldse vastuvõtlikum kui kroonugümnaasiumis teisel pool jõge, vanade keelte ja klassikute kultuse õhkkonnas Koolilõpetamises hiljaksjäänud treffneristi A. Hanseni kaastöö ,,Rahva Lõbulehes" piirdus küll H. Sudermanni tõlkimisega. Aga tema kooliealise sugupõlve ,,Kiirtes" avaldatud ,,Kaks
annaabi.ee 
