...............................................................................lk1 2) Sisukord........................................................................................lk 2 3) Sissejuhatus südame ja veresoonkonda........................................lk 3 4) Sissejuhatus füüsilisse treeningusse.............................................lk 4 5) Trenn ja selle seos südamega........................................................lk 5 6) Süda ja lihaseid üldse treenivaid harjutusi....................................lk 6 7) Süda ja ületreenimine....................................................................lk 7 8) Kasutatud kirjandus.......................................................................lk 9 Lk 2 Sissejuhatus Südame ja Veresoonkonda Vereringe elundkond koosneb südamest, veresoontest ja verest. Ülesanneteks on
Raseduse ajal kandsid vaagnapõhjalihased suurenenud emaka ja lapse raskust, sünnituse II perioodil aga vaagnapõhjalihased venitati välja ning selline lihastele langenud suur koormus võib põhjustada ka kõhulihased on nõrgenud pärast sünnitust ja kuna seda on ka silmaga märgata, siis võib sul tekkida soov võimalikult kiiresti kõhulihaseid treenima hakata. Kuid sellega pead sa veidi ootama – traditsioonilisi kõhulihaseid treenivaid harjutusi (näiteks selililamangust jalgade või ülakeha tõsted) EI TOHI teha esimese 6-8 nädala jooksul pärast sünnitust. Kuna vaagnapõhjalihased, mis vastatuvad siseorganite õigete asendite eest, on veel väga nõrgad ning emakat õiges asendis hoidvad sidemed on väljavenitatud ja samuti nõrgenenud, siis võib enneaegne kõhulihaste treenimise ajal kõrgenev kõhuõõne sisene rõhk soodustada siseorganite asendite muutusi.
ega soodusta kasvu. Küll aga soodustab treening mõnede struktuuride arengut, tise iseloomu ja tihti nagu näiteks luutiheduse suurenemist. tunduvalt nõrgemat arengusignaali Lapse ealisest arengust tulenevad muudatused ja treeningu mõju aetakse tihti esile kutsuvad tree- omavahel segamini. Kõrvutades treenivaid ja mittetreenivaid lapsi, on vahe taju- ningukoormused tav erialases osavuses, kuid mitte kehalistes võimetes, nagu jõud, vastupidavus või liigutuste kiirus. Nii võib ühe suvega mõne lapse jõud oluliselt muutuda ilma päevagi jõutreeningut tegemata. Järgnevalt vaatleme, millised tegurid mõjutavad Nii võib ühe suvega laste ja noorte treenitavust võrreldes täiskasvanutega.