Spetsiaalettevalmistuse sisu sõltub eel- dustest, mille loob üldettevalmistus, üldettevalmistuse sisu määravad sportliku spetsiaalsuse iseärasused. 9. Milline on valitud spordialal teie maksimaalne koormus? Treening tõstekangiga millel raskus 1KM >85% (1-3x) Nt. lamadessurumine, täiskükk, jõutõmme, rippes küünarvaret kõverdamine lisaraskusega… 10. Milliste tsüklite kaupa ehitatakse üles treeninguprotsess? Mikrotsükkel (nädal) Mesotsükkel (kuu) Makrotsükkel (aasta) TREENINGU ADAPTATSIOONILISED ASPEKTID. 11. Milles seisneb kiir- ja kestusadaptatsiooni erinevus? Üks tekib vahetult pärast treeningärritaja toime algust, teine tekib järk-järgult kõikide treeningmõjutuste kestva ja mitmekordse tegevuse tulemusena. 12. Mis on kestusadaptatsiooni füsioloogiline alus? Suureneb müosiini ja aktiini sisaldus - kontraktiilsed
süsteemide struktuursed ja funktsionaalsed ümberehitused; 3. saavutatakse organismi püsiv pikaajaline adaptatsioon, mis väljendub vajalikus reservis tagamaks organismi süsteemide funktsioneerimise uuel tasemel ning funktsionaalsete struktuuride stabiilsus; 4. organismi negatiivne reaktsioon ülemääraste pingutuste, puuduliku toitumise, mitteküllaldase puhkuse, jms korral. Ratsionaalselt ülesehitatud treeninguprotsess eeldab kolme esimest adaptatsiooniastet, mille kaudu toimub organite (süda) ja funktsionaalsete süsteemide (aeroobne metabolism) kohanemine uute tingimustega. Adaptatsioonilised muutused, olles organismi vastureaktsiooniks väliskeskonna mõjudele, võivad kulgeda järgmiselt: 1. organite ja kudede struktuurelementide akumulatsioon, mis tagab nende funktsionaalse reservi kasvu; 2. liigutuste koordinatsioonistruktuuri täiustumine; 3
- treeninguefektide pöörduvuse arvestamine mida kiiremini saavutatakse mingi võime areng, seda kiiremini ta ka kaob, ja vastupidi; - süsteemsus kõigi treeningu komponentide otstarbekas kooslus; - variatiivsus; - imiteeritavus võistlusolukordade imiteerimine nii liigutusliku kui ka vaimse tegevu- sega. Et treeninguprotsess on teatud mõttes pedagoogiline looming kunst, siis sageli on selle käigus vaja vastu võtta otsuseid intuitsioonile tuginedes. Seepärast peetakse üheks tähtsaimaks instinktiivset ehk tunnetuslikku printsiipi. Printsiip põhineb keha tunnetusel ja tundmisel, kuidas ta reageerib erinevatele treeningu- reziimidele, toitumisele, erineva pikkusega puhkepausidele, tehnika nüanssidele