ei mõju pallitunnetusele hästi. Tavaliselt on võrkpalluritel paarinädalane puhkus jõulude ajal, ning siis võib jõutreeninguid ka tihedamalt teha ja ka raskused võivad treeningul olla suuremad. Tähtis on aga jälgida, et jõu- ja pallitreeningud oleksid omavahel tasakaalus, kuna võrkpallis on vaja nii korralikku pallitunnetust kui ka vastupidavust ja jõudu. Võistlusperiood: Võrkpalli võistlushooaeg kestab umbes 8 kuud septembrist aprillini. Sellel perioodil toimuvad treeningtunnid viiakse põhiliselt läbi pallidega, harjutatakse erinevaid ründekombinatsioone, mida mängudes kasutada, täiustatakse pallingutehnikat ja sooritatakse erinevaid kaitsemänguharjutusi. Võistlusperioodil vaadatake tihti ka videosid mängudest, mis on selja taga, et näha, mis läks valesti ja milliseid oskusi tuleb parandada. Loomulikult ei tohi kõige selle kõrval unustada ka jooksu- ja jõutreeninguid. Viimaseid küll vähendatud mahus ja sõltuvalt mängude graafikust
Harjutamisest · Harjutada tuleb aastaringselt, kuna see on kõrgete sportlike tulemuste saavutamise tagatis. · Harjutada tuleb regulaarselt, ilma märgatavate pausideta. · Koormust lisatakse järk-järgult, väikeste annuste kaupa. Harjutuspaigad Kõige paremini sobivad tuulevarjulised metsarajad ja teed, kus võib harjutada nii suvel kui talvel.Kevadeti ja sügiseti võib saalitundides võimelda ja palli mängida. Esimesed treeningtunnid tuleb läbi viia kõige soodsamates tingimustes, mis kergendavad õpitavate võtete omandamist. Talvised harjutuspaigad on õppe- ja treeningurajad ning nõlvad. Algtreening suusatamisviiside õppimiseks viiakse läbi õpperajal, mis on sisse sõidetud tasasel väljakul ja omab pikerguse ringi kuju, üldpikkusega 200-300 meetrit. Parimad rajad on planeeritud sedavõrd laiad, et seal saab sõita nii klassikalist kui uisutehnikat.
varane tõusmine võib lõppeda vigastusega. Varvaskingad on tehtud üldjuhul linasest voodrist, pealiskiht atlass-siidist, tald nahast ning varbatugevdus otsas jämedast kotiriidest vahelduvana liimikihtidega. Need on alati tehtud käsitsi. Baleriin kulutab iga kuu umbes 10 paari kingi, esitantsija aga ka 20 paari. Juuksed peavad olema alati viimse karvani kinni krunnis, et need ei segaks õpinguid. Kõik treeningtunnid algavad tugipuu juures, mille ülesandeks on pakkuda tuge lihaseid soojendavate harjutuste sooritamisele ja valmistumisele järgnevateks harjutusteks. Esimeseks on alati kummardus ja siis kahe käega soendus. Põhiline aeg tugipuu juures kulub väljapoolsuse ja õige kehahoiaku harjutamiseks. Õige kehahoiaku all mõeldakse eri kehaosade asendit üksteise suhtes. Harjutused sooritatakse alati mõlemast jalast, sest siis muutuvad mõlemad kehapooled ühtlaselt tugevaks.
1. mikrostruktuur: üksiktreeningu või väikese e. mikrotsükli (koosneb mitmest treeningust) struktuur; 2. mesostruktuur: keskmiste e. mesotsüklite (koosneb teatud arvust mikrotsüklitest) struktuur; 3. makrostruktuur: suurte e. makrotsüklite (koosneb teatud arvust mikrotsüklitest) struktuur. Treeningu periodiseerimise kõige väiksemaks osaks on treeningtund, mis koosneb kolmest osast: ettevalmistavast osast, põhiosast ja lõpposast. Samas jagatakse treeningtunnid oma suunitluselt peamisteks (sooritatakse põhiosa töö mahust, seotud ettevalmistusperioodi peamiste ülesannete lahendamisega) ja täiendavateks (loovad soodsad tingimused adaptatsiooniprotsesside kulgemiseks, vähendavad psüühilist pinget ja stimuleerivad taastumisprotsesse) treeninguteks. Kahe treeningu korral päevas on üks tavaliselt peamine ja teine täiendav. Mikrotsükliteks nimetatakse treeningtundide kogumit, mis moodustab treeninguprotsessi
annaabi.ee 
