Seda, et mida siiski kujutavad endast neuronite vahelised seosed närvisüsteemis. Tulemuseks on näha seda, et seosed loovad uusi infovälju info loob infot. Närvisüsteemis ( seda just inimese peaajus ) toimub pidev infogenereerimine ( infoloome ). Selline protsess on pidev kogu inimese eluea jooksul. Näiteks visualiseerimine seisneb vaimses tegevuses, mitte aga füüsilises tegevuses. Näiteks sportlased kujutavad vaimusilmas ette oma enda treeningute sooritusi. Vastavaid treeningtegevusi tehakse mõttes läbi väga palju kordi. Visualiseerimisest on abi siis, kui näiteks õpitakse mingeid uusi tegevusi. Tegevusi tehakse mõttes läbi, enne kui seda tegelikkuses tehakse. Kui inimene kujutleb keha liikumist, siis aktiveerub üks kindel ajupiirkond. Kui näiteks sportlane harjutab treeningtegevusi mõttes läbi, siis loob ta ajus ühendusi samamoodi mil tegelike soorituste ajal. Kuid sellisel korral ei kasutata mitte ühtegi reaalset lihast. Visualiseerimine aga võimaldab
Seda, et mida siiski kujutavad endast neuronite vahelised seosed närvisüsteemis. Tulemuseks on näha seda, et seosed loovad uusi infovälju info loob infot. Närvisüsteemis ( seda just inimese peaajus ) toimub pidev infogenereerimine ( infoloome ). Selline protsess on pidev kogu inimese eluea jooksul. Näiteks visualiseerimine seisneb vaimses tegevuses, mitte aga füüsilises tegevuses. Näiteks sportlased kujutavad vaimusilmas ette oma enda treeningute sooritusi. Vastavaid treeningtegevusi tehakse mõttes läbi väga palju kordi. Visualiseerimisest on abi siis, kui näiteks õpitakse mingeid uusi tegevusi. Tegevusi tehakse mõttes läbi, enne kui seda tegelikkuses tehakse. Kui inimene kujutleb keha liikumist, siis aktiveerub üks kindel ajupiirkond. Kui näiteks sportlane harjutab treeningtegevusi mõttes läbi, siis loob ta ajus ühendusi samamoodi mil tegelike soorituste ajal. Kuid sellisel korral ei kasutata mitte ühtegi reaalset lihast. Visualiseerimine aga võimaldab
Seda, et mida siiski kujutavad endast neuronite vahelised seosed närvisüsteemis. Tulemuseks on näha seda, et seosed loovad uusi infovälju – info loob infot. Närvisüsteemis ( seda just inimese peaajus ) toimub pidev infogenereerimine ( infoloome ). Selline protsess on pidev kogu inimese eluea jooksul. Näiteks visualiseerimine seisneb vaimses tegevuses, mitte aga füüsilises tegevuses. Näiteks sportlased kujutavad vaimusilmas ette oma enda treeningute sooritusi. Vastavaid treeningtegevusi tehakse mõttes läbi väga palju kordi. Visualiseerimisest on abi siis, kui näiteks õpitakse mingeid uusi tegevusi. Tegevusi tehakse mõttes läbi, enne kui seda tegelikkuses tehakse. Kui inimene kujutleb keha liikumist, siis aktiveerub üks kindel ajupiirkond. Kui näiteks sportlane harjutab treeningtegevusi mõttes läbi, siis loob ta ajus ühendusi samamoodi mil tegelike soorituste ajal. Kuid sellisel korral ei kasutata mitte ühtegi reaalset lihast. Visualiseerimine aga võimaldab
annaabi.ee 
