Tallinna Reaalkool Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina Uurimistöö Karl Erik Rabakukk 11. B Juhendaja: õp Rain Vellerind Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................3 1. Murdmaasuusataja treeningprotsess...............
Kui ülepingutus kujuneb järk-järgult ja pikaajaliselt treeningute käigus, siis avaldub see paljude elundite kahjustusena, kusjuures üks avaldusvorme ongi ületreening. Ületreeningu peamised põhjused Valesti valitud treeningukoormused. Ülemäärane, liiga sage või raske treening. Piisava ettevalmistuseta või liiga tihe võistlemine. Tasakaalustamata treening või treeningprotsess. Ebasoodsad tingimused – psühhoemotsionaalne pinge, distressidega eluviis, treeningurežiim ja harjutamine on üksluine. Vale toitumine, unerežiimi häired. Siin on klassikalised sümptomid: 1. suurenenud pulss 2. väsimus 3. püsiv väsimus jalgadel 4. pikem taastumisaeg 5. haiglaslik sundmõte treenida 6. kiire ja jätkuv tagasiminek sooritustes (vähenenud vastupidavus, jõud, kiirus) 7. unetus
• milline on minimaalne kehaline koormus tervise parandamiseks? Meditsiinilised uuringud on tõestanud, et on olemas kindel treeningmaht, mis on piisav südameveresoonkonna ja lihaste vormishoidmiseks. See tähendab, et vaid kindlates piirides treenimine tagab piisava treenituse ja väldib vigastuste teket. Ameerika Spordimeditsiini Kolleegiumi treeningusoovitused tervetele täiskasvanud inimestele on järgmised: • treeningprotsess peaks panema tööle võimalikult suure hulga lihaseid; • treening peaks sisaldama 20–60 min pidevat liikumist; • treening peaks olema regulaarne – kolm kuni viis korda nädalas; • treeningu intensiivsus peaks tõusma 60–80% maksimaalsest pulsisagedusest; • peale vastupidavuse treenimise peaks kaks korda nädalas tegema mõõduka intensiivsusega jõutreeninguid. Treeningkoormus iseloomustab harjutuste vahetut mõju organismile ehk millist pingutust treeningtund organismilt nõuab