Treenerite olukord Eestis Eestis on treeneritena tegutsejaid üle 3000. Paljud neist teevad tööd armastusest spordi ja oma eriala vastu, saades selle eest väga väikest palka. Selle jaoks oleks tarvis parandada treenerite olukorda, sest heast treenerist algab tahe ja meelekindlus, mis aastate pärast viib heade tulemusteni ja paremal juhul ka medaliteni. Kui treeneritel olukord oleks parem, siis kindlasti väljenduks see ka sportlaste tulemustes. Seega leian mina, et just riik ja alaliidud peaksid selle
1988. aastal toimunud viiendad naiste laskesuusatamise maailmameistrivõistlused peeti taas Prantsusmaal Chamonix's, kuid seekord suutis Parve ainult aidata NL võistkonda teatesõidus, kust traditsiooniliselt tuli kuldmedal. Parvel, kellele treenerid Jevgeni Hohlov ja Vassili Karlenko võisid loota, polnud raskusi NL koondises püsimisega ning keegi ei soovinud teda sealt ka välja puksida. Kaija Parvel aitasid tippu jõuda treeneritena Helgi Kivi, Aita Pääsuke ja Tõnu Pääsuke, kes on olnud ka 1992-1994 Eesti koondise peatreener, ning Nõukogude Liidu koondise treeneritena Jevgeni Hohlov ja Vassili Karlenko. Treener Pääsuke arvas mõni aasta tagasi Parve kõige silmapaistvamaks oskuseks keskendumisvõimet. "Ta suutis end igas olukorras välja lülitada, keskenduda ainult võistlusele," lausub juhendaja. "Kaija pingetaluvus oli suur." Kaija Parve on seitsmekordne maailmameister ning kaks korda jäänud ka
kokkupanekut ja esimest treeningut 8. jaanuaril 2010 võis klubi näha ametlikult ka Eesti spordiregistris. Suur roll meeskonna juhtimisel ja mängudeks ette valmistamisel oli klubi juhatuse esimehel Rainer Koppelil, kes ise mängis väljakul erinevatel positsioonidel, kuid peamiselt esiliinis. Klubi praegune president on Viljar Lumi, peatreener Kaarel Kokemägi on ühtlasi ka meeskonna kapten. Kokku on meeskonnal neli treenerit, kes kõik on Märjamaa Vikati liikmed, kes treeneritena täidavad erinevad funktsioone. Kodustaadioniks on Märjamaa Gümnaasiumi staadion. Klubi värvid on valge, oranž ja must. Märjamaa Vikat oli alguses mõeldud ainult Märjamaa noortele poistele sportimiseks. Kuid nüüd käivad Märjamaa vallast erinevatest kohtadest noored sportimas. Ühing aitab Märjamaal arendada noorte sportlikust. See ühing on Märjamaal suurim ühing, mis on kaasanud endaga suure hulga noori.
Treener Tarto arvas, et kindlasti tuleks kuulata treeneri nõuandeid. Treeningut tuleks alustada korraliku soojendusega koos kerge venitusega, treenigu lõpus tuleks teha lõdvestusharjutusi ja korralik venitus. Treeningul peaks tähelepanelikult kontrollima enese liigutustegevust näiteks löögitehnikat ja liikumist. 24 · Neljandaks uuriti, millist ennetustööd nemad treeneritena teevad, et treeningul vigastusi vältida? Tauno Tooming ütles, et tema räägib oma õpilastele kuidas saaks vigastusi ära hoida ja kuidas nii treenida, et vigastusi ei tuleks. Jüri Tarto rõhutas veelkord seda, et treeningu alguses on vajalik korralik soojendus ja kerge venitus ning lõpus kindlasti venitamine. · Viiendaks uuriti, kas vigastusi tekib rohkem treeningutel või võistlustel? Treener Tauno Tooming ütles, et enamik vigastusi tekivad treeningutel.
annaabi.ee 
