Rootsi poolel võitles umbes 10 500 meest, Vene vägede koguarv ulatus eri andmetel 29 kuni 37 tuhandeni. Vene vägede hulgas oli ka saksimaalasi. Rootslasi langes 667, venelaste kaotused ulatusid paljudesse tuhandetesse. Eellugu. Põhjasõda oli alanud Saksi-Poola vägede sissetungiga Liivimaale. Karl XII alustas andeka väejuhina kohe pealetungi. Inglismaa ja Hollandi toetusel sundis ta 18. augustil Taanile peale Travendali rahu ning pöördus itta. 30. (19.) augustil, kohe pärast seda, kui Peeter I sai teate Konstantinoopoli rahulepingu sõlmimisest Türgiga, kuulutas Venemaa Rootsile sõja. Septembri keskpaigas (või 3. oktoobril) 1700 jõudis Vene eelvägi koos Peeter I-ga tugevalt kindlustatud Narva alla. 4. oktoobril 1700 hakkasid venelased, kelle vägi oli vahepeal kasvanud 37 000 meheni, valli rajama ning alustasid piiramist.
15. august29. september 1710 · Helsingborgi lahing 28. veebruar 1710 · Gadebuschi lahing 20. (9.) detsember 1712 · Tönningi lahing (mai 1713) · Storkyro lahing 19. veebruar 1714 · Hankoniemi lahing (5.7. august 1714, 25.27. juuni 1714) · Dynekileni lahing 8. juuli 1716 · Saaremaa lahing 4. juuni 1719 · Grönhamni lahing 7. august 1720 LISA2 Põhjasõja rahulepingud [10] Travendali rahu Altranstädti rahu Varssavi rahu Pruti rahu (ei kuulu otseselt Põhjasõja juurde) Stockholmi rahu 1719 Stockholmi rahu 1720 Frederiksborgi rahu Uusikaupunki rahu LISA3 Pildid Põhjasõjast [7] LISA 4 Pildid Peeter I'sest [8] 1910. aastal püstitati Peeter Suure ausammas Tallinnas Vabaduse väljakule. 1922. aastal see teisaldati ja viidi Kadrioru parki Peetri maja taha
Taani kuningas Frederik IV [1699–1730) ning Vene tsaar Peeter I [1682–1725). Nii Taani kui ka Venemaa olid 17. sajandil kaotanud Rootsile oma valdusi, mida loodeti tagasi vallutada. August II Tugev toetus reduktsioonist nördinud Liivimaa aadliopositsioonile (Reinhold von Patkul), esinedes „Rootsi ikkest vabastaja” rollis. Põhjasõda (1700–1721) algas rootslastele edukalt. Inglise laevastiku toetusel sunniti taanlased juba augustis 1700 sõlmitud Travendali rahuga sõjast välja astuma. Järgnes Vene armee hävitamine 30. novembril 1700 Narva all. Narvast sundus Rootsi vägi kolmanda vastase Saksimaa vastu: 1701. aasta suvel vabastati Riia enam kui aasta kestnud piiramisest ning hõivati Kuramaa. Rootslaste survel valiti 1704. aastal Poola kuningaks Poznani vojevood Stanisław Leszczyński. 1706. aastal Saksimaaga sõlmitud Altranstädti rahuga loobus August II Tugev Poola troonist. Jäi veel anda lõplik hoop
Frederik IV [16991730] ning Vene tsaar Peeter I [16821725]. Nii Taani kui Venemaa olid 17. saj. kaotanud Rootsile oma valdusi, mida loodeti nüüd tagasi vallutada. August II Tugev toetus reduktsioonist nördinud Liivimaa aadliopositsioonile (Reinhold von Patkul), esinedes ,,Rootsi ikkest vabastaja" rollis. Põhjasõda (170021) algas rootslastele edukalt. Inglise laevastiku toetusel sunniti taanlased juba augustis 1700 sõlmitud Travendali rahuga sõjast välja astuma. Järgnes Vene armee hävitamine 30. novembril 1700 Narva all. Siit sundus Rootsi vägi kolmanda vastase Saksimaa vastu: 1701. aasta suvel vabastati Riia enam kui aasta kestnud piiramisest ning hõivati Kuramaa. Rootslaste survel valiti 1704. aastal Poola kuningaks Poznani vojevood Stanislaw Leszczyski. 1706 Saksimaaga sõlmitud Altranstädti rahuga loobus August Tugev Poola troonist. Nüüd jäi veel anda lõplik hoop
annaabi.ee 
