Kui hästi meenutada, siis põhiline jutt oli ikka see, et jõulude ajal tuleb olla tubli laps, sest päkapikud käivad akna taga luuramas jne. Kui kingid jõuluhommikul kuuse all olid ning mina küsisin, kust need tulid, siis vastati, et jõuluvana käis öösel korstnast läbi toas ning pani need kuuse alla. Jõuluvana sõitis nagu ikka saaniga, mida vedasid põhjapõdrad. 6. Millal saite teada, et see pole tõsi ning milline oli teie reaktsioon? Minuga läks see eriti traumeerivalt. Olin siis just 6 saamas, kui ühel jõuluõhtul, mina jõuluvana süles istudes, jõuluvana habe järsku eest ära kukkus ning jõuluvana asemel vaatas mulle vastu naabrimees. Olin nii shokeeritud sellest, et alguses ei suutnud isegi nutta. Kogu minu lapsepõlv varises see hetk kokku. Peale seda olin ma vanemate peale mitu päeva vihane, sest nad valetasid mulle. 7. Kas teie jaoks on jõuluvana kohta lastele valetamine halb? Valetamine on alati halb, ükskõik mille pärast seda tehase
täiskasvanutele. Raamat «Kaevame vanaema üles» (ilmunud 2000. aastal - toim) annab ülevaate sellest, millises võtmes lapsed lähedase inimese surma ja sellega seotud täiskasvanute muretsemist näha võivad. Malva ja Putte vanemad püüavad lapsi leinast ja sellega kaasnevast kurbusest säästa. Võimalik, et vanemad ise on suures leinas ja neil lihtsalt puudub energia lastega rääkimiseks ja nende toetamiseks. Nad ei võta neid kaasa matustele, mis mõjub lastele traumeerivalt, ega räägi täpsemalt vanaema surmast. Nii jääbki lastele arusaamatuks, mida tähendab, et vanaema on surnud ja mulla all. Nende mõttemaailmas vanaema elab. Kui minu isa suri, siis sain sellest teada alles oma vanaema käest. Küsisin, miks onu nutab, ja vanaema vastas selle peale, et tal vennas suri ära. Mina ei saanud ikka täpselt aru, et mida see siis tähendab. Ma ei saanud aru, et minu isa on surnud. Minu jaoks oli tema ikka veel elus.
Suur pime ala viitab ebaadekvaatsele mina-pildile. Mida paremini te end tunnete ja tajute seda kuidas teised teid näevad, seda paremad on teie võimalused luua avatud ja ausaid suhteid teistega. Need võivad ilmsiks tulla mingites äärmuslikes olukordades või kriisides. Seega võivad need olla üllatuste allikaks nii inimesele endale kui teistele. Partneri pimedasse alasse jäävate negatiivsete omaduste avalikustamine kahjustab suhteid, mõjub vahel lausa traumeerivalt. Varjatud ala – siia kuuluvad kõik need asjaolud, mida te ei tahaks teistele näidata, esitada. Samas on inimene ise neist teadlik. Nt mingid faktid, fantaasiad, saladused, mingid tunded teiste inimeste suhtes. Kuid siia alla lähevad ka mingid teod minevikust mida te tahate varjata või mida te häbenete teistega jagada. Kõike informatsiooni ei pea ka teistega jagama. Osa sellest informatsioonist teavad vähesed inimesed, kuid mitte kõik.
Kahtlustataval on õigus kohtueelse menetluse ajal tutvuda videosalvestisega ja kahtlustataval või tema kaitsjal on õigus 5 päeva jooksul pärast salvestisega tutvumist esitada alaealisele küsimusi. Prokurör võib aga küsimuse esitamise soovi jätta rahuldamata (KrMS 70 lg 4). Taotluse rahuldamata jätmise korral on oht, et laps tuleb kutsuda kohtusse tunnistusi andma. Kuigi alla 14-aastast tunnistajat ei saa allutada ristküsitlusele, võib kohtusse ilmumine mõjuda traumeerivalt lapse psüühikale. Õiglase kohtumenetluse põhimõtte EIK tõlgendus nõuab vaid seda, et süüdistatav saaks esitada tunnistajale küsimusi ja kommenteerida tema ütlusi. 3-1-1-89-03 (abikaasa ütluste usaldusväärsus) 9. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et isiku süüditunnistamine ei saa tugineda üksnes kannatanu ütlustele olukorras, kus kannatanu hilisemad ütlused, millele süüditunnistamine rajanebki, erinevad olulises osas kannatanu varasematest ütlustest
annaabi.ee 
