lapsepõlv ära, siis minu meelest ei tasu selle pärast muretseda, väga paljudel kestab lapsepõlvele tüüpiline muretu suhtumine välja veel kõrgkoolis õppides." Teemaarenduse olulisemad punktid: 1. ,,Süvaõppega koolidega seostuvad esmaselt suuremal osal eestlastest sisseastumiskatsed, mida iga-aastaselt kritiseeritakse, kuid mis on paratamatult vajalikud." 2. ,,Süvaõppega koolides korraldatavaid katseid nimetatakse sageli ebainimlikeks ning lastele traumeerivaks. Tegelikkuses ei ole see põhjendatud..." 3. ,,Arvan, et ühtlasest tasemest, edumeelsetest õpetajatest ning headest õppetulemustest mitte vähem tähtsad pole paljude süvaõppega koolide pikaajalised traditsioonid, mis kõrvalseisjale võivad tunduda jaburad, kuid mis loovad koolis erilise õhkkonna ning seovad koolikaaslased ja kooli kogu eluks" 4. ,,Valdavalt arvatakse, et süvaõppega koolide investeeringud tulevad nn
" (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2002/73/EÜ, 23. september 2002) Ka seksuaalne ahistamine on väga levinud uuringud näitavad, et 40-50% naistest kogeb tööl, koolis, ülikoolis seksuaalset ahistamist. Seksuaalset ahistamist mõjutavateks faktoriteks peetakse: - meedia tehti katse, kus katseisikud pidid hindama naisi, kelle peal rakendati seksuaalset ahistamist. Väljakutsuvalt käituvate naiste puhul hinnati ahistamist naisele vähem traumeerivaks. Oluline roll stereotüpiseerimisel: naisi nähakse üleüldisel väljakutsuvatena; - agressiivsed videomängud videomängides on meeskarakterid sageli alfaisased, naisi ei ole kuigi palju, nähtub sooline diskrimineerimine: naised valdavalt ilusad seksobjektid. Seksuaalne agressiivsus sh vägistamine. Uuringud on leidnud, et seksuaalset vägivalda mõjutab: - pornograafilise materjali vaatamine agressioon suureneb. ,,Vägistamise müüt":
ka suisa kuritegelikust käitumisest, on üldriiklikud eesmärgid parimal võimalikul viisil siiski saavutatavad. 104 Massimeedia ülesanne on kajastada riiklikke ettevõtmisi ja arutleda nende õigsuse üle. Massimeedia kontroll peaks olema muidugi asjatundlik, objektiivne, aus. Vastasel juhul võib massimeedia osutuda ka lihtsalt valijaid eksitavaks, riigi majanduspoliitikat takistavaks, ühiskonnaelu asjatult häirivaks ja inimesi psüühiliselt traumeerivaks. Majanduspraktika näitab tavaliselt, et kontroll ja selle mõju võtavad demokraatlikus ühiskon- nas väga kaua aega. Seega võivad majanduspoliitilises tegevuses tekkida viivitused majandus- poliitiliste abinõude rakendamisel või majanduspoliitika kursi korrigeerimisel. Majandus- poliitiliste otsuste väärtus ei sõltu aga teatavasti ainuüksi nende õigsusest, vaid ka sellest, kui õigel ajal need otsused vastu võetakse ja kui kiiresti ellu viiakse.
annaabi.ee 
