kes suri imikueas. Varases noorukieas asus Remarque klaverit mängima (ja hiljem ka õpetama) ent läks ema soovil katoliiklikus õpetajate harjutuskoolis õpetajakutset omandama. Aasta enne autori harjutuskooli lõpetamist puhkes I maailmasõda ning paljud koolikaaslased läksid vabatahtlikena sõjaväkke. 1915. aastal moodustas kirjanik oma sõpradega „esteetikaklubi“, kus hakati arutlema kultuuri, kunsti ja kirjanduse üle. Grupeeringu nimeks sai „Traumbude“ (Unistuste tuba?). Sealsed mõttevahetused olid kirjanikule suureks inspiratsiooniks alustamaks oma kirjanikuteed. 1916. aastal kutsuti kirjanik sõjaväkke, kus tema peamisteks ülesanneteks oli kaevikute korrashoid, punkrite ehitamine ning okastraattõkete rajamine. Samal aastal sai kirjanik rindel ka haavata (kokku viiest kohast) ning ta saadeti haiglasse. Kuigi haavad paranesid jõudsasti, otsustas Remarque, et sõda pole tema jaoks ning kasutas
Ta peab ennast sõjakaks patsifistks aga teised peavad teda abstraktseks humanistiks. Muudab inimesi paremaks ning annab teada et inimene ise peab oma otsuseid langetama. Surm on eksistentsialistlik. Erich Maria Remarque suri 25. septembril 1970. aastal Locarnos. Looming Remarque on saanud kuulsaks põhiliselt romaanikirjanikuna, ehkki ta kirjutas nooruses ka esseid ja lühijutte ning 1956. aastal näidendi "Lõpp-peatus" 1920 "Unistuste tuba",("Die Traumbude") 1998 "Gam" (kirjutatud 1924, ilmus hiljem) 1927 "Jaam silmapiiril" ("Station am Horizont") 1929 "Läänerindel muutuseta" ("Im Westen nichts Neues") sõjavastane romaan, mille Hitler lasi avalikult põletada ning selle eest võeti ära tema kodakondsus. 1931 "Tagasitee" ("Der Weg zurück") 1937 "Kolm sõpra" ( "Drei Kameraden") tõelise sõpruse kirjeldus kolme mehe vahel. 1940 "Armasta oma ligimest" ("Liebe Deinen Nächsten") 1946 "Arc de Triomphe", II
1916 läks sõdurina rindele 1931 lahkus Saksamaalt 1938 võeti temalt saksa kodakondsus Looming 1929. aastal ilmus ,,Läänerindel muutuseta", mis oli küllaltki autobiograafiline teos. 1931. aastal ilmus teine romaan ,,Tagasitee" 1945.aastal ilmus inglise keelsena ,,Arc de Triomphe" 1961. aastal ilmus ,,Taeval ei ole soosikuid" 1971 aastal (postuumselt) ilmus ,,Varjud paradiisis". "Unistuste tuba" (1920, "Die Traumbude"; eesti keeles 1993; tõlkija Uno Liivaku) "Gam" (kirjutatud 1924, ilmus 1998; eesti keeles 2003; tõlkija Uno Liivaku) "Jaam silmapiiril" (1927, "Station am Horizont"; eesti keeles 2001; tõlkija Jaanus Õunapuu) "Läänerindel muutuseta" (1929, "Im Westen nichts Neues"; eesti keeles 1929, kordustrükk 1935; tõlkija Grete Koch ning 2000, kordustrükk 2006; tõlkija Viktor Tomberg) ISBN 9985-62-393-2
Varases noorukieas asus Remarque klaverit mängima (ja hiljem ka õpetama) ent läks ema soovil katoliiklikus õpetajate harjutuskoolis õpetajakutset omandama. Aasta enne autori harjutuskooli lõpetamist puhkes I. maailmasõda ning paljud koolikaaslased läksid vabatahtlikena sõjaväkke. 1915. aastal moodustas kirjanik oma sõpradega „esteetikaklubi“, kus hakati arutlema kultuuri, kunsti ja kirjanduse üle. Grupeeringu nimeks sai „Traumbude“ (Unistuste tuba?). Sealsed mõttevahetused olid kirjanikule suureks inspiratsiooniks alustamaks oma kirjanikuteed. 1916. aastal kutsuti kirjanik sõjaväkke, kus tema peamisteks ülesanneteks oli kaevikute korrashoid, punkrite ehitamine ning okastraattõkete rajamine. Samal aastal sai kirjanik rindel ka haavata (kokku viiest kohast) ning ta saadeti haiglasse. Kuigi
annaabi.ee 
