Sissejuhatus Suur osa inimesi teeb trenni harrastuskorras ja omal käel, see aga võib viia spordivigastuste tekkeni. Harrastussportlastel võivad tekkida kahte tüüpi vigastused traumad ja ülekoormusvigastused. Traumade oht on suurem spordialadel, kus on suurem kontakt teiste inimeste ja näiteks palliga (kontaktspordialadel). Sellised levinuimad spordialad on käsi- ja korvpall, jäähoki jne. Ülekoormusvigastused tekivad sellistel aladel nagu rattasport, jooksmine jt. Spordivigastused moodustavad peaaegu neljandiku kõigist laste ja noorukite vigastustest. 7080% spordivigastustest kuulub kergemate vigastuste hulka (põrutused, venitused, marrastused jm). Levinumad vigastused Harrastussportlaste seas on levinuimad traumad meniski vigastus, kannakõõluse rebend, sidemevigastused, hüppeliigese nikastus jms. Ülekoormusvigastustest esineb sagedamini ,,hüppaja põlv", alaselja- ja lihaspingevalud, põlvekedra kõhre- ja kannakõõluse ülekoormus jne....
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Eesnimi Perenimi ERGONOOMIKA Referaat Kuressaare 2007 Töökohaergonoomika Töökohaergonoomika tegeleb töökoha kujundamise ergonoomiliste probleemidega. Halb ergonoomika võib põhjustada traumasi. Selleks, et oleks hea tööd teha, vajab keha piisavalt liikuvust, õiget asendit ning küllaldast puhkust. Tööga kaasnevaid traumasi aitab ära hoida töötaja head kogemused ning ergonoomika teadlikkus. Ärahoidmine on seotud ka töökoha riskifaktorite kindlakstegemisega. Traumad seoses halva ergonoomikaga Töökoha kujunduse näitajad mis põhjustavad traumasi. Nendeks on: Füüsilised näitajad Halb tööasend - teatud tööasendid mis on seotud traumadega, näiteks: Pikaajaline või liikumatu asend kirjutuslaua taga. Asend kus selg või kael on rohkem kui 30 kraadi ette kallutatud.
spordialaga tegelevatel noortel on kaks korda suurem risk saada vigastusi kui neil, kes harrastavad mitut spordiala korraga. Arstid leiavad, et vigastuste riski suuruse põhjus on hea üldfüüsilise seisukorra puudumine. Tänapäeva noored on mugavad ning trenni ja mujale minnakse autoga, see aga mõjutab tugevalt tervist. Samuti on paljudel sportlastel stress, mis on põhjustatud treenerite ja vanemate poolt. Treenerite poolt liiga suured treeningmahud tekitavad aga traumasi. Kõigist põhi- ja keskkooliportlaste vigastustest on 50% põhjustatud ülekoormusest. Jalgpalluritel on kõige levinum vigastus põlvetrauma, see on põhjustatud ka kunstmurul treenimisest. Kunstmuru on kõva ning see põrutab joostes kõvasti liigeseid, eriti kahjulik on see kasvavale organismile. Pesapalluritel, ujujatel, tennisistidel ja golfi mängijatel on sagedasem vigastus õlatrauma. Iluuisutajatel on tihti põlvekedra kõhre ülekoormus. Tihtipeale jäetakse ka
ilmadega haalar(termoriidest kombinesoon, 100% vett pidav), saapad, müts, kindad ja algajale soovitavalt vest ning kiiver, et surfaril oleks vees soe, mugav ja ohutu. Ohutus: Tihti ei näe noored uljad surfarid ohtu enda ega samuti ka teiste inimeste suhtes rannas. Lohetaja peab jälgima, et ümber olevat inimesed ei satuks lohe liinide pikkusesse raadiusesse, sest nt. mõni pealtvaataja võib hoo pealt lohe liinidesse jäädes saada raskeid traumasi. Seega tasuks lohetajadest kaugemale hoida. Sageli on upsakad lohe surfarid supelrandades, millega panevad rannakülastajad sundlikku ohtu. Lohesurf võib olla ohtlik inimesele, kes ei tea kuidas lohega õigesti ümber käia. Lohesurfi on võimalik omal käel õppida, vaadates õppevideoid, lugedes internetist või jälgides teisi sõitjaid, aga see ei ole kindlasti soovitatav. Sellega võib kaasneda lohevarustuse lõhkumine, ettearvamatud vigastused endale või
Ei, sõjavägi on riigile liiga kulukas gümnaasium - 1 põhikool 8 - Ei, sõjavägi peaks olema valikuline gümnaasium 4 8 Ei, põhjustab eluaegseid põhikool - - traumasi/rikub elud ära gümnaasium 3 1 põhikool 10 7 Ei, muud põhjused gümnaasium 13 12 Sõjaväe kohustuslikuks muutmine jagab õpilased kahte rühma: Üks pool nõustub, mille enamus arvab, et sõjaväes saaks uusi kogemusi ning teadmisi, mis võiksid elus kujuneda vajalikuks
annaabi.ee 
