iseloomustatakse nn. viibimisaja jaotusega reaktoris. -kontsentratsiooni suhteline muutus -delta t jooksul. uude tasakaaluolekusse.-24. Millal on kasulik PSR puhul saab trasseeriva materjali bilansist tuletada Reaktsiooni poolestuaeg -t on siis: katalüsaatori -aktiivsele tsentrile;-Reaktsioon kirjeldab temperatuuri muutust -piki torureaktorit (a 1/2
· LIIKUMISEL ( SUUND KL 12) · LIIKUMISEL, LIIKUMISUUND KELL 12 Kasutatakse liikumisel, kui pole kasutada orientiire. Sihtmärgi osutamisel antakse suund lähtuvalt liikumissuunast, mis on sel juhul alati kell 12, kaugus vaenlaseni ja kui on siis ka täpsustav orientiir. Ehk kui vaenlane ründab paremalt küljelt on suunaks kell 3. Näiteks: "kell üks -150 üksik kask " (pilt 2.40). 59 Pilt 2.40 · TRASSEERIVA LASKEMOONA ABIL · KÄENURKADE ABIL · BINOKLIGA Laskesektori järgi Seda meetodit kasutatakse hästinähtavate sihtmärkide osutamisel. Antakse kaugus, vaatlussuund ja sihtmärgi kirjeldus. Kasutatakse järgmisi termineid (pilt 2.38): · "Sektori telgjoon" - Sihtmärgid, mis asuvad telgjoonel või selle vahetus läheduses. · "Vasakul" või "Paremal" - Sihtmärgid, mis asuvad telgjoonest 1600 tuhandiku kaugusel. 60
C LTT (varustusklassidena) D Muu seonduv info Näide: JA1 - (SIIN) - MA5 - QUICKSITREP - KUULDEL. A Kontakt puudub B RUUT AZ +08; -03, VP mehitamine C Klass 1 90%, klass 2 70% D Jätkan patrulli - KÕIK 40 2.7 sihtmärkide osutamine Sihtmärgi osutamise meetodid: ●● Laskesektori järgi ●● Orientiiride järgi ●● Kella numbrilaua järgi ●● Liikumisel (suund kl 12) ●● Trasseeriva laskemoona järgi ●● Käe ja sõrmede abil ●● Binokliga Laskesektori järgi Seda meetodit kasutatakse hästinähtavate sihtmärkide osutamisel. Antak- se kaugus, vaatlussuund ja sihtmärgi kirjeldus. pilt 2.2 Kasutatakse järgmisi termineid (pilt 2.2): “Sektori telgjoon” Sihtmärgid, mis asuvad telgjoonel või selle vahetus läheduses. “Vasakul” või “Paremal” Sihtmärgid, mis asuvad telgjoonest 1600 tuhandiku kaugusel.