välja Eesti ühe suurejoonelisema vasallilinnusena. Tõenäoliselt 15. sajandil püstitatud linnus oli suur, ca 30-meetrise küljepikkusega trapetsikujuliselt välja venitatud hoone. Linnuse sissepääs (väravaava) paiknes lääneküljel. Võimalik on, et mõis eksisteeris juba 13.-14. sajandil, nagu ka see, et linnus ehitati 15.
Juuksesalk kammitakse läbi ja pingutatakse risti peanahaga. Juukseotste kaitsepaber asetatakse juuksesalgu otsa. Keemilise loki rull asetatakse juuksesalgu otsa. Keeratakse keemilise loki rull pea suunas enda poole. Rull kinnitatakse kummiga. Keerates keemilise loki rulle paremale küljele seistakse selja taga. Analoogiliselt keeratakse keemilise loki rullid kuni ülemise kukla osani. Pea kumeruse tõttu tuleb kukla piirkonnas eraldada salgud trapetsikujuliselt, kaela pool on salgu paksuseks rulli läbimõõt pealae suunas väiksem. Keeratakse keemilise loki rull. Analoogiliselt keeratakse kuni A-teljeni. Rullinõeled asetatakse kummide alla. Alustatakse näo äärest, liikudes kukla suunas. Üks rullinõel kahe kuni kolme keemilise loki rulli kummi alla. Rullinõel asetatakse pealaega parelleelselt. Ülemisele kuklaosale keeratud keemilise loki rullid Sõltuvalt pea suurusest saab külje peale keerata keemilise loki rulle kahte moodi.
Juuksesalk kammitakse läbi ja pingutatakse näo poole. Esimene soengurull keeratakse ette suunatud kohevusega. Soengurull asetatakse juuksesalgu otsa. Soengurull keeratakse enda poole pea suunas. Soengurull kinnitatakse rullinõelaga. Teine rull keeratakse ülesse suunatud kohevusega. Paremale küljele soengurulle keerates seistakse selja taga. Analoogiliselt keeratakse soengurullid kuni ülemise kuklaosa A-teljeni. Pea kumeruse tõttu eraldatakse kukla piirkonnas salgud trapetsikujuliselt, kus kaela poole on salgu paksuseks rulli läbimõõt pealae suunas väiksem. Keeratakse soengurull. Analoogiliselt keeratakse kuni A-teljeni. Sõltuvalt pea suurusest saab külje peale keerata soengurulle kahte moodi. Lühemate juuste korral keeratakse kõrva ees olevale osale soengurull(id) horisontaalselt. Rullid keeratakse suunaga ülevalt alla. Kõrva tagant keeratakse soengurullid vertikaalselt. Pikemate juuste korral keeratakse soengurullid vertikaalselt.
läbi lähevad. Lauda pöörates saab pillihelina summutada.Selle pilli vanem sugulane on kariljon see on mingi hulk kindlasse kõrgusse häälestatud kelli mis erilise mehhanismi abil mängivad mõnd muusikapala Kariljone paigutati kirikutornidesse. Kellad Ksülofon Ksülofon koosneb puitplaadikestest, millest igaüks teeb kindla kõrgusega häält. Vastu plaadikesi lüües saab pillimees mängida klõbisevaid viise. Plaadid on asetatud trapetsikujuliselt raamile kas nelja või kahte ritta. Praegu kasutatakse rohkem klaviatuuritaoliselt kahte ritta paigutatud plaatidega ksülofone. seda pilli mängitakse kahe ksülofonpulgakestega. Kasutatakse ka erilisi ksülofonilusikaid ja tugevast kummist peadega pulki. Ksülofon on populaarne soolopill. Ksülofon pärineb Aasiast. Keskaegses Euroopas oli pill suures aus rändmoosekantide seas. Ksülofon Kokkuvõte
= 1012 - 3 6,4 2 3,67 - 2 23,78 16,7 0,1186 = 265,1 Püsivenergia kadu käivituse kestel Akp = Pp t k = 265,1 0,23 = 61,0 J. Energiakadu rootoris käivituse kestel Ak 2 = 2 2 n 2 J + 2 nM t t k = 2 2 14,72 2 0,065 + 214,72 12,3 0,23 = 539,7 W Võttes käivituse kestel voolu muutuse sirge seaduspärasuse järgi, kui I k = 3,3I n = 3,3 6,4 = 21,1 A. Energiakadu staatorimähises käivituse kestel, kui vool muutub IkIt trapetsikujuliselt Ak1 = (I 2 k ) + I k I t + I t2 t k r1 , 3 Ak 1 = ( 21,1 2 + 21,1 5,2 + 5,2 2 ) 0,23 3,67 = 163,7 J.