pöörab järskude, haruliselt paiknevate kurvidega tagasi. 3)Lähedal ei ole ühtegi kõrgemat kohta, mida võiks kasutada vaateplatvormina hindamaks jooniste kvaliteeti ja õnnestumist. 4)Kujutised on väga suured, näiteks koolibri on 58 meetrit, ämblik 52,5 meetrit, sisalik 216 meetrit pikk. Leidub ka mitme kilomeetri (isegi kuni 8km pikkune sirgjoon) pikkuseid jooni, mis moodustavad geomeetrilisi kujundeid - trapetseid, kolmnurki, ristkülikuid, sirglõikke. Kokku on Nazca platool üle 100 joonistuse. Kujutatud on 18 erinevat lindu. Palju on geomeetrilisi kujundeid - trapetseid, kolmnurki, ristkülikuid ja sirglõikke. Ahv on 140 meetrit pikk ja 100 meetrit lai. Ahvi keha on veetud üheainsa pideva kontuurjoonega. Joon kulgeb katkematult üle astangute, kulgeb siksakiliselt, keerleb spiraalse labürindina (saba) ning pöörleb järskude, haruliselt paiknevate kurvidega tagasi
.., n - 1 jaotavad k~overtrapetsi ¨ abBA n k~overtrapetsiks P QRS. Uhendame punktid R ja S sirgega, mille tu- lemusena tekib trapets P QRS, mille aluste P S ja QR pikkused on vastavalt yk-1 ja yk ning k~orguseks u ¨he osal~oigu pikkus h. Selle trapetsi pindala yk-1 + yk Sk = · h. 2 Trapetseid P QRS on n t¨ ukki ja nende pindalade summa iseloomustab li- gikaudu k~overtrapetsi abBA pindala. On ilmne, et trapetsite pindalade sum- ma iseloomustab k~overtrapetsi pindala seda t¨apsemalt, mida suurem on n, st mida suuremaks hulgaks osal~oikudeks on jagatud l~oik [a; b]. K~overtrapetsi pindala on aga m¨a¨aratud integraali geomeetriliseks t¨ahenduseks. Seega on m¨a¨aratud integraal ligikaudu v~ordne trapetsite P QRS pindalade summaga, st b
.., n - 1 jaotavad k~overtrapetsi ¨ abBA n k~overtrapetsiks P QRS. Uhendame punktid R ja S sirgega, mille tu- lemusena tekib trapets P QRS, mille aluste P S ja QR pikkused on vastavalt yk-1 ja yk ning k~orguseks u ¨he osal~oigu pikkus h. Selle trapetsi pindala yk-1 + yk Sk = · h. 2 Trapetseid P QRS on n t¨ ukki ja nende pindalade summa iseloomustab li- gikaudu k~overtrapetsi abBA pindala. On ilmne, et trapetsite pindalade sum- ma iseloomustab k~overtrapetsi pindala seda t¨apsemalt, mida suurem on n, st mida suuremaks hulgaks osal~oikudeks on jagatud l~oik [a; b]. K~overtrapetsi pindala on aga m¨a¨aratud integraali geomeetriliseks t¨ahenduseks. Seega on m¨a¨aratud integraal ligikaudu v~ordne trapetsite P QRS pindalade summaga, st b
annaabi.ee 
