Sellest tekib küsimus, et miks siis rangele loogilisele analüüsile ei peaks alluma siis selline ratsionaalne tegevus? Ilmselt sellepärast, et religioonid ja müüdid käsitlevad just ,,üleloomulikke jõudusid". Näiteks Cassirer ütleb oma kultuurifilosoofilises töös ,,Uurimus inimesest": ,,Religioon väidab valdavat absoluutset tõde, kuid tema ajalugu on eksituste ja hereesiate ajalugu. Ta annab meile tõotuse ja tulevikunägemuse transtsentsest maailmast mis ületab igasugused inimkogemuse piirid ja ometi jääb ta ise inimlikuks, liigagi inimlikuks.". ,,Aru ega otsa" ei ole tema arvates ka müütidel. See on midagi, mis ei ole üldse teoreetiline ja mida on võimalik mõista ainult allegoorilise tõlgendamise tehnika abil. Religioon ja müüt kuuluvad kahtlemata inimkultuuri kõige vanemasse ( ehk kõige varasemasse )
Sellest tekib küsimus, et miks siis rangele loogilisele analüüsile ei peaks alluma siis selline ratsionaalne tegevus? Ilmselt sellepärast, et religioonid ja müüdid käsitlevad just ,,üleloomulikke jõudusid". Näiteks Cassirer ütleb oma kultuurifilosoofilises töös ,,Uurimus inimesest": ,,Religioon väidab valdavat absoluutset tõde, kuid tema ajalugu on eksituste ja hereesiate ajalugu. Ta annab meile tõotuse ja tulevikunägemuse transtsentsest maailmast mis ületab igasugused inimkogemuse piirid ja ometi jääb ta ise inimlikuks, liigagi inimlikuks.". ,,Aru ega otsa" ei ole tema arvates ka müütidel. See on midagi, mis ei ole üldse teoreetiline ja mida on võimalik mõista ainult allegoorilise tõlgendamise tehnika abil. Religioon ja müüt kuuluvad kahtlemata inimkultuuri kõige vanemasse ( ehk kõige varasemasse )
Sellest tekib küsimus, et miks siis rangele loogilisele analüüsile ei peaks alluma siis selline ratsionaalne tegevus? Ilmselt sellepärast, et religioonid ja müüdid käsitlevad just „üleloomulikke jõudusid“. Näiteks Cassirer ütleb oma kultuurifilosoofilises töös „Uurimus inimesest“: „Religioon väidab valdavat absoluutset tõde, kuid tema ajalugu on eksituste ja hereesiate ajalugu. Ta annab meile tõotuse ja tulevikunägemuse transtsentsest maailmast – mis ületab igasugused inimkogemuse piirid – ja ometi jääb ta ise inimlikuks, liigagi inimlikuks.“. „Aru ega otsa“ ei ole tema arvates ka müütidel. See on midagi, mis ei ole üldse teoreetiline ja mida on võimalik mõista ainult allegoorilise tõlgendamise tehnika abil. Religioon ja müüt kuuluvad kahtlemata inimkultuuri kõige vanemasse ( ehk kõige varasemasse )
annaabi.ee 
