kr idea algkuju, näidis Moraali ideaali käsitletakse · kõrgeima hüvena ja ühtlasi · moraalinormide kõige üldisema alusena Ideaalis on ühendatud arusaamad * kõrgeimast hüvest * täiuslikemaist inimsuhetest * kõige täiuslikumast inimesest Ajastuti on kõlbelised ideaalid olnud erinevad. Kõlbelist ideaali on käsitletud: naturalistlikult (ld natura loodus) Ideaal tuletatakse empiirilisest tegelikkusest. Ideaali ülesandeks on laiendada inimese perspektiive; transtsendentselt (ld trancendens piiridest väljuv) Ideaal on tegelikkusest sõltumatu, üleloomulik, sealpoolne. Ideaali ülesandeks on juhtida inimest sealpoolsuse suunas. Albert Schweitzer (1875 1965) Põhiteos ,,Kultuur ja eetika" 1905.a. alustas meditsiiniõpinguid 1913.a. siirdus Aafrikasse 1952.a. Nobeli rahupreemia A.S. leiab, et euroopalik kultuur on sügavas kriisis: materiaalsus valitseb vaimsuse üle; ühiskond valitseb indiviidi üle; on kaotatud püüdlus eetilisele täiustumisele
Romantism: 18. saj: romaanizanri esilekerkimine, kodanluse zanr, aristokraatiale omane reeglite täpne järgimine vähe oluline. Tundemaailma rolli suurenemine, fookus poeedil ja lugejal. Rahvuskirjanduste tõusaja algus, huvi oma kultuuriruumi kirjanduspärandi ja ajastu vaimu vastu. Maailma keskpunktiks inimene, üksikindiviid. Vaistu, tunnete ja fantaasia ülistus. Elu mõte stiihias, jumalikus alges ja loomingus. Põhizanr luule, kui transtsendentselt keskne tegevus, maailma tajumise ja mõistmise oluline vorm. (Transtsendentne tähendab üleloomulikku, nii et ma ei kujuta ette, mis selle lausega öelda tahetakse) Rõhk üksikindiviidi looval kirel, inspiratsioonil, sümbolismil, ajaloolilisel teadvusel. Kirjandusteos kui sisemiselt struktureeritud tervik, mis iseenesest õigustab kirjandusteose olemasolu. 19. sajandi lõpp: Looja (kirjaniku) ja kodanliku ühiskonna vastandus, vastuhakk kodanlikule korralikkusele.
Romantism: 18. saj: romaanižanri esilekerkimine, kodanluse žanr, aristokraatiale omane reeglite täpne järgimine vähe oluline. Tundemaailma rolli suurenemine, fookus poeedil ja lugejal. Rahvuskirjanduste tõusaja algus, huvi oma kultuuriruumi kirjanduspärandi ja ajastu vaimu vastu. Maailma keskpunktiks inimene, üksikindiviid. Vaistu, tunnete ja fantaasia ülistus. Elu mõte stiihias, jumalikus alges ja loomingus. Põhižanr luule, kui transtsendentselt keskne tegevus, maailma tajumise ja mõistmise oluline vorm. (Transtsendentne tähendab üleloomulikku, nii et ma ei kujuta ette, mis selle lausega öelda tahetakse) Rõhk üksikindiviidi looval kirel, inspiratsioonil, sümbolismil, ajaloolilisel teadvusel. Kirjandusteos kui sisemiselt struktureeritud tervik, mis iseenesest õigustab kirjandusteose olemasolu. 19. sajandi lõpp: Looja (kirjaniku) ja kodanliku ühiskonna vastandus, vastuhakk kodanlikule korralikkusele.
annaabi.ee 
