Tema oligi Brahmsi vastasleeri eesotsas vaidlustes programmilise ja absoluutse muusika üle. Liszt oli uuendaja harmoonias, ta kasutas väga julgelt dissonantse, mis hakkasid juba hajutama tonaalsuse tunnetust. Ta tõi muusikasse monotematismi põhimõtte, st kõik teemad lähtuvad ühest peateemast, mis omakorda tõi kaasa muutused vormis tekkis üheosaline sonaat ja üheosaline kontsert. Liszt on loonud suure hulga klaveriteoseid, nende hulgas kogumikud (,,Transtsendentaalsed etüüdid", ,,Rännuaastad", 19 Ungari rapsoodiat, ,,Poeetilised ja religioossed harmooniad"), kaks klaverikontserti, umbes 400 klaveritranskriptsiooni (tuntuim Berliozi ,,Fantastilisest sümfooniast") jm. Sümfoonilisse muusikasse tõi Liszt uue zanri üheosaline sümfoonilise poeemi, kus ta sai suurepäraselt rakendada oma programmilise muusika ideid (hiljem viljeles seda zanri edukalt Richard Strauss). Liszt on kirjutanud selles zanris 13 teost (,,Tasso", ,,Prometheus", ,,Hamlet")
intellekt-vaim. Mateeriat saab uurida teaduslike instrumentide ja meetoditega; vaimu aga tunnetuse või sisemise subjektiivse vaatluse abil. Nii kujunevad kaks erinevat teadmiste liiki ja arvatavasti on piirkondi, kus need kattuvad (näiteks psüühiliste nähtuste väljad). transtsendentaalne (ld. k teisele poole minema, üle astuma). Immanuel Kant nimetas transtsendentaalseks kõike seda, mis on seotud kogemuse aprioorsete vormidega. Transtsendentaalsed on tema arvates näiteks aeg ja ruum kui meelelisuse aprioorsed vormid ning substantsi, põhjuslikkuse jt aru kategooriad. substants (ld. k. olemasolu, olemus). 1. asi 2. tähenduses, st miski, mida vastandatakse omadusele, suhtele ja sündmusele. Eeldades substantsi olemasolu, võib näiteks öelda, et konkreetne inimene muutub omadustelt, kuid substantsina jääb muutumatuks. Niimoodi käsitasid substantsi Aristoteles ja Locke. 2. See, mille olemasolu ei sõltu millestki muust.
põhimõtte, mis omakorda tõid kaasa muutused vormis tekkisid üheosaline sonaat ja üheosaline kontsert. Liszt lõi täiesti uue klaverimängu stiili, suutes panna klaveri kõlaa nagu orkestri ning võludes sealt välja enneolematuid kõlavärve. Tema klaveriteostes on palju suuri akorde, kiireid spaaze, topeltoktaavide kaskaade, äkilisi kadentse, mis kõik nõuavad suuurt käeulatust ja väledaid sõrmi. Liszt on loonud suure hulga klaveriteoseid. Nende hulgas kogumikud ,,Transtsendentaalsed etüüdid" , ,,Rännuaastad" Umbes 400 klaveritranskriptsiooni (tuntuim ,,Fantastilisest sümfooniast") jm. Sümfoonilisse muusikasse tõi Liszt uue zanri üheosaline sümfooniline poeem. Johannes Brahms : (1833-1897) Koolis sai noor Brahms kaasa huvi ajaloo, kujutava kunsti ja kirjanduse vastu, ta omandas väga hea klaverimänguoskuse ning põhiteadmised teooriast ja kompositsioonist. 16 aastaselt debüteeris Brahms pianistina ning esitas ka ühe oma loomingulise teaose.
lahti, et iseendas on ta vaba. Materialism ütleb, et määratletakse, mis on hing asjas iseendas – transtsedentne substantsi rakendamine. Naturalism – kõik allub loodusseadustele ja teaduslikult saab seletada. Naturalism läheb liigakaugele ja on tehtud väide asjade iseenda kohta, mida ei saa teha. Fatalism – kõik allub põhjuslikkusele, siis pole olemas vaba tahet. Kui viimane oleks võimalik, siis moraali ei saaks olla. Fatalism räägiks asjadest iseendast, aga nii ei saa teha. Transtsendentaalsed ideed aitavad kummutada materialismi, naturalismi ja fatalismi. Spekulatsioon on sünonüüm teoreetiline. Teoreetiline huvi, mis püüdleb objektiivsetele kirjeldustele, mis on piiratud nähtuste sfääri. Moraal ja teadus peavad olema ühilduvad. Leidma mõlemat oma legitiimse koha ratsionaalses maailmapildis – mõlemal oma autonoomiasfäär, kuhu teine pool ei sekku. Igal ühel omad põhjendused oma piirides – autonoomsus. Ühildumine.
annaabi.ee 
