ORGANISMIDE (KEEMILINE) KOOSTIS Peamised elemendid organismide rakkudes on C (süsinik), H (vesinik), O (hapnik), N (lämmastik), P (fosfor), S (väävel). Nad moodustavad 98% raku koostisest ning neid elemente nimetatakse ka makroelementideks. Organismides on 80% anorgaanilisi aineid, peamiseks on vesi. Protsentuaalses järjekorras hõlmavad rakust orgaanilistest ainetest kõige suurema osa: 1. VALGUD 2. LIPIIDID 3. SAHHARIIDID ehk BIOMOLEKULID 4. NUKLEIINHAPPED SAHHARIIDID: Ehk süsivesikud koosnevad süsinikust C, vesinikust H ja hapnikust O. Jaotatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Monosahhariidid: riboos ja desoksüriboos; kuuluvad vastavalt RNA ja DNA koostisesse, glükoos (e viinamarjasuhkur), fruktoos (e puuviljasuhkur). Oligosahhariidid: glükoos+fruktoos=sahharoos, maltoos (e linnasesuhkur), laktoos (e piimasuhkur). Polüsahhariidid: tärklis (e glükogeen), tselluloos. Sahhariidide ül...
Biheeliks koosneb kahest ahelast, esineb komplementaarsus. DNA ÜLESANDED. * päriliku info säilitamine suudab tekitada täpselt samasuguse molekuli. *osaleb pärilikke tunnuste avalduses e valgu sünteesis. RNA Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid, Riboos, fasfaat, Lämmastikahel A adeniin, Gguaniin,C tsütosiin, U- uratsiil. Osaleb pärilikkuse avaldumises. *Informatsiooni RNA(mRNA) * transportRNA (tRNA) *ribosoomiRNA (rRNA) Hormoon on insuliin. Nii sahhariididel, lipiididel kui ka valkudel on organismides energeetiline, kaitse ja ehituslikfunktsioon. E
DNA on kromosoomide põhiline koostisosa; säilitab pärilikku infot. Rakutuumast saadava info põhjal reguleeritakse raku kõiki elutalitlusi. Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Tümiini asemel esineb aga RNA's uratsiil (U) uridiinfosfaat. RNA osaleb pärilikkuse avaldamises ja geneetilise info realiseerimises. InformatsiooniRNA ehk mRNA toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi paika e. Ribosoomidesse. TransportRNA ehk tRNA ülesanne on geneetilise info lahtimõtestamine. Vastavalt sellele toovad tRNA molekulid kohale õiged aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse. RibosoomiRNA ehk rRNA osaleb valgusünteesis. Vastavalt komplementaarsusprintsiibile moodustub C ja G vahel kolm ning A ja U vahel kaks vesiniksidet.
*RNA mol ehitus*Ribonukleiinhape on biopolümeer,mille monomeerideks on ribonukleotiidid.*Ribonukleotiidid on kolmeosalised: nad on mood lämmastikaluse,riboosi ja fosfaatrühma liitmisel.*Uratsiil-RNA ehituses DNA tümiini asemel.*Nukleotiidide järjestust mol nim RNA 1 järksu strk. RNA ül molekulidel?*RNA osaleb pärilikkuse avaldumises.*Enamik rakus leiduvaist RNAst võime jaotada mol funkti alusel 3: 1)informatsiooni RNA(mRNA)2)transportRNA(tRNA #)ribosoomi RNA(rRNA)*mRNA toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika.*tRNA ül on mRNA mol ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahtimõtestamine.*rRNA kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis.
fosfaatrühmaliitumisel. Nukleotiidide ühinemisel tekib RNA molekul. RNA omadused sõltuvad monomeeride järjestusest molekulis. Ribonukleotiidide järjestust molekulis nimetatakse RNA primaarstruktuuriks. RNA võtabosageneetiliseinforealiseerimisest: 1) informatsiooniRNA (mRNA) toob geneetilise info valgu sünteesiks rakutuumast vastavatesse rakuorganellidesse ribosoomidesse 2) transportRNA (tRNA) ülesandeks on aminohapete transportimine tsütoplasmast ribosoomidesse ning geneetilise info desifreerimine. 3) RibosoomiRNA (rRNA) kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis. MÕISTED 1) Biomolekulideks nimetatakse sahhariide, lipiide, valke ja nukleiinhappeid 2) Bioaktiivneaine on aine, mis juba väikeses koguses mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib selle
34. steroid meessuguhormoon testosteroon ja naissuguhormoon östrogeen on steroidid. steroidhormoonid on organismis väikestes kontsentratsioonides esinevad tsüklilise ehitusega lipiidid. reguleerivad ja koordineerivad samaaegselt mitme elundkonna talitlusi. 35. transportvalk rakumembraani koostises, juhib kindlat tüüpi molekule nii rakku sisse kui ka sealt välja. 36. tRNA ehk transportRNA ülesandeks on mRNA molekuliga ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahtimõtestamine. vastavalt sellele toovad tRNA molekulid kohale ,,õiged" aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse. Üldine keemiline koostis CHNOPS. Makroelemendid. Moodustuvad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogumassist. Mikroelemendid. Katioonid. Anioonid. Raud hemoglobiinis. Magneesium, kaalium ja naatrium
maha RNA molekuliks, et see viia tuumast välja ribosoomidesse. Läbiviijaks on ensüüm RNA polümeraas. Et alustada RNA sünteesi, kinnitub ensüüm geeni algusossa, mida nimetatakse promootorpiirkonnaks. Seejärel algab komplementaarsuse alusel RNA süntees. Geeni lõppu tähistab terminaatorpiirkond ja ensüümi sinna jõudes lõppeb transkriptsioon. mRNA (infoRNA) ja rRNA (ribosoomiRNA) liiguvad ribosoomi, tRNA (transportRNA) liigub tsütoplasmasse. RNA molekulide süntees geenidelt tähendab, et toimub geeni avaldumine ehk ekspresseerumine. Seda valikut juhitakse regulaatorvalkude abil. Geenidelt sünteesi takistajateks on repressorvalgud, mis seostuvad geeni promootorpiirkonnaga ja ei lase RNA polümeraasil kinnituda. Avaldumise alusel jaotatakse geenid järgnevalt: a) Geenid, mis avalduvad kõigis organismirakkudes pidevalt b) Geenid, mis avalduvad kindlates rakutüüpidees ehk kudedes
maha RNA molekuliks, et see viia tuumast välja ribosoomidesse. Läbiviijaks on ensüüm RNA polümeraas. Et alustada RNA sünteesi, kinnitub ensüüm geeni algusossa, mida nimetatakse promootorpiirkonnaks. Seejärel algab komplementaarsuse alusel RNA süntees. Geeni lõppu tähistab terminaatorpiirkond ja ensüümi sinna jõudes lõppeb transkriptsioon. mRNA (infoRNA) ja rRNA (ribosoomiRNA) liiguvad ribosoomi, tRNA (transportRNA) liigub tsütoplasmasse. RNA molekulide süntees geenidelt tähendab, et toimub geeni avaldumine ehk ekspresseerumine. Seda valikut juhitakse regulaatorvalkude abil. Geenidelt sünteesi takistajateks on repressorvalgud, mis seostuvad geeni promootorpiirkonnaga ja ei lase RNA polümeraasil kinnituda. Avaldumise alusel jaotatakse geenid järgnevalt: a) Geenid, mis avalduvad kõigis organismirakkudes pidevalt b) Geenid, mis avalduvad kindlates rakutüüpidees ehk kudedes
annaabi.ee 
