-Põikpüstuvus külgkalde eh kreeninurga o(millest l2heb diagonaalis kriips l2bi =o tähest ma mõtlen) suhtes, - pikipüstuvus pikikalde ehk trimminurga u ( samuti l2heb kriips u t2hest diagonaalis l2bi ( sümbol)) suhtes euleri teoreemi järgi läbib laeva kaldatelg lõpmatult väikesel kaidel alati veejoonetasandi keset. Praktikas on see teoreem tõene nii lõpmata väikestel kalletel kui ka väikestel ja lõplikel kalletel. Väikeste ja suurte kallete nurkadel kindlat piiri ei ole . Transportlaevadel loetakse väikeseks kaldeks kreeninurka , mis ei üle 10 ...12 kraadi , nii et seejuures ei sukelduks vette tekk ega väljuks veest kimm. Kreeninurgad , mis ei vasta neile nõuetele , on suured. Püstuvuse arvutamisel on loogiline eeldada , et laeva kallutades jääb laeva veealune maht konstantseks. IMO määrangul on lisaks eelnevatele püstuvuse alaliikudele kohustus kontrollida vigastatud laeva püstuvust.
Laeva püstuvust jälgitakse kallutades teda kahe risttasandi suhtes ja nimetus on vastavalt: põiki püstuvus külgkalde ehk kreeninurga suhtes, piki püstuvus pikikalde ehk trimmi nurga suhtes. Euleri teoreemi järgi laeva kaldetelg lõpmatult väikesel kaldel läbib alati veejoonetasandi keset F. Praktikas on see teoreem tõene mitte ainult lõpmatult väikestel kalletel, vaid ka väikestel ja lõplikel kalletel. Väikeste ja suurte kallete nurkadel kindlat piiri ei ole. Transportlaevadel loetakse väikeseks kaldeks kreeninurka, kui see ei ületa 10°...12° ja seejuures ei sukelduks vette tekk ega väljuks veest kimm. Kreeninurgad, mis ei vasta neile nõuetele, on suured. Püstuvuse arvutamisel on loogiline eeldus, et laeva kallutades on veealune maht konstantne. 22 3. Laeva püstuvus z M
laevas .Võlliliini pikkus võib olla 100 m ja rohkem. Laeva telgjoone suhtes on võlliliin tavaliselt nurga all kuni 5 o . Kahe võlliliiniga laevadel on võlliliinid laeva diametraaltelje suhtes nurga all kuni 3o . Kui peamasin asub laeva ahtriosas võib sõuvõll olla otseselt ühendatud läbi tugilaagri peamasina väntvõlliga. Iga vahevõll toetub ühele või kahele kandelaagrile. Tugivõll toetub tugi- kandelaagrile . Vanematel pika võlliliiniga transportlaevadel kasutatakse eraldi peatugilaagrit, mille kaudu sõukruvi poolt arendatav tõukejõud kantakse üle laevakerele. Tänapäeva laevadel integreeritakse peatugilaager reeglina peamasina või peaülekandemehhanismiga (reduktoriga). Võlliliini pikkuse täpseks sobitamiseks ehitamise ajal kasutatakse vajaliku töötlemisvaruga vahevõlli (vahetükki ) peamasina ja tugivõlli vahel. Nimetatud vahetükk on mõeldud ka kaitseelemendina
annaabi.ee 
