Mitte-dihüdropüridiinid – naha õhetus, perifeerne turse, tahhükardia. Verapamiil: toime peamiselt südamesse. Mitte-dihüdropüriniidid – peavalu, uimasus, Diltiaseem: toime südamesse/veresooned kõhukinnisus, bradükardia, AV blokaad. Diureetikum Tiatsiid-diureetikumid (hüdroklorotiasiid): Tiatsiid-diureetikumid (hüdroklorotiasiid): inhibeerivad Na, Cl transporterit distaal- Enamus on seotud vedeliku ja ioonide d ses tuubulis. Suureneb Na, Cl, K, vee tasakaalu häirega. Hüpokaleemia – mõju eritumine, vähene Ca eritumine. südamele (arütmiad), ajule ja lihastele. Hüpotensioon. Lingudiureetikumid(furosemiid,torasemiin)
Mõlemad on flaviinsed ensüümid ja kasutavad redutseerijana NADPH2. Erinevalt nitraatses hingamises osalevate nitraati redutseerivate ensüümidega, on nad lahustuvad, st mitte membraanidega seotud. Kuna nitraadi kasutamine on rakule energeetiliselt kulukam, kui ammooniumlämmastiku kasutamine, siis reguleeritakse nitraadi kasutamist ammooniumrepressiooniga: 1. kui kk-s on ammooniumlämmastik olemas, siis ei sünteesita nitraadi transporterit ja nitraadi redutseerimiseks vajalikke valke. 2. Inaktiiveeritakse olemasolev nitraadi permeaas 3. Seega kui kk-s on olemas nii nitraat- kui ka ammooniumlämmastik, siis kasutatakse esmalt ära ammooniumlämmastik ja alles selle otsalõppemisel hakatakse kasutama nitraati. Kasvufaktorid, prototroofid ja auksotroofid. Kasvufaktorid on orgaanilised ained, mida mikroorganismid ei suuda ise sünteesida ja vajavad neid tavaliselt mikrokogustes
Nimelt on see alleel etniliselt ebaühtlaselt levinud. Näiteks Jaapanis on selle alleeli sagedus 0,50 kuid alkohoolikuid on jaapanlaste hulgas väga vähe. Põhjus võib olla selles, et jaapanlastel esineb enamasti aldehüüdi dehüdrogenaasi alleel, mille puhul alkoholi metabolism on pärsitud ning selle tulemusena on indiviidid alkoholi suhtes väga tundlikud. Seni pole suudetud näidata ka alleeli DRD2 A1 seost ühe või teise alkoholismi vormiga. Ka dopamiini transporterit kodeeriv geen DAT1 võib olla olla seotud alkoholismiga. Alkoholismi II vormi põdevatel indiviididel on see geen aktiivsem. Agressiivsust seostatakse just dopamiini kõrgenenud kontsentratsiooniga ning alkoholismi II vormi põdevad indiviidid on tavaliselt agressiivsemad. Alzheimeri tõbi. Inimese vananedes vähenevad ta vaimsed võimed. Osadel juhtudel kujuneb aga välja dementsus, mille puhul on tõsiseid probleeme mäluga ning indiviid pole võimeline enam adekvaatselt käituma
proteaasid ja enterotsüütide hariäärise proteaasid ja peptidaasid Imendumine: ● Peptiididena ○ Pinotsütoosi teel (suuremad) ○ H + ‐sõltuva sümporteri abil (väiksemad) ○ Osa enterotsüüti jõudnud peptiididest lammutatakse tsütoplasmas aminohapeteks, osa jõuab vereringesse peptiididena ● Aminohapetena ○ Na+ ‐sõltuva sümporteri abil ○ 4 erinevat aminohappe‐transporterit Valkude anabolism: ● Portaalveeni kaudu maksa jõudnud aminohapetest sünteesitakse plasmavalke (transportvalgud, hüübimisfaktorid) ● Ülejäänu läheb vereringega kehasse laiali, kasutatakse strukturaalsete (tsütoskeleti‐) või funktsionaalsete (ensüümid, hormoonid, virgatsained) valkude sünteesiks ● Kui aminohapete omastamine ületab nende vajaduse, salvestatakse ülejääk rasvana ● Glükoosi puudusel võib organism hakata aminohapetest glükoosi tootma
annaabi.ee 
