1.2 AUTOSTUMINE Üheks tänapäeva probleemiks on pidevalt suurenev autostumine. Kuigi järjest enam liigub Eesti teedel uusi autosid, mis tarbivad vähem kütust ja on sellevõrra säästlikumad, oleks ikkagi rohkem vajalik kasutada liikumisvahendeid, mis ei tarbi fossiilseid kütuseid või mis transpordiks korraga rohkem inimesi (ühistarnsport) ja kulutaksid kütust sellevõrra efektiivsemalt. Probleem on tõsine, sest transpordisektorist, eriti autodest, tingitud energiatarbimine võib põhjustada aastaks 2010 maailmas energiavajaduse kasvu umbes 45% võrra. Uuringud on näidanud, et viimase 2500 aasta jooksul on õhu pliisisaldus kasvanud 400 korda. Pliiühendid mõjutavad hemoglobiini sünteesi, närvisüsteemi ja vaimset arengut. Autode heitgaaside ohtlikkus seisneb ka selles, et ohtlikud ühendid sadestuvad teede servadest kuni 20..30 m kaugusele ja kanduvad edasi taimedele. 3 1
maksustamisel lähtuda nende KHG emissioonidest. Nii energiasäästu suurendamise kui KHG heite vähendamise (eelkõige kasvu pidurdamise) potentsiaal on Eesti transpordisektoris väga suur. Eesti transpordisektori ja liikuvuse senised suundumused ei ole säästlikud eelkõige sõiduauto kasutuse kasvu, sõidukipargi energiatõhususe aeglase paranemise, maanteevedude kiire kasvu, valglinnastumise ning ühistranspordi ja kergliikluse osakaalu vähenemise tõttu. Transpordisektorist pärineva KHG heite ja SKP suhe on Eestis üks Euroopa kõrgemaid. Transpordisektori CO2 vähenemine saavutatakse vastavalt EL-i eesmärgile LOW CO2 stsenaariumi järgi juhul, kui kombineeritakse nii transpordi nõudlust ohjavaid, sõidukite ökonoomsust puudutavaid kui säästlike biokütuste osakaalu suurendavaid meetmeid. Põlevkivist toodetud diislikütuse kasutamine Eesti transpordisektoris suurendaks oluliselt transpordisektori süsiniku jalajälge
ligikaudu 80% kogu maailmas õhku paisatavast süsihappegaasist, kusjuures Euroopa riigid annavad sellest ligikaudu ühe kolmandiku (2004 aasta seisuga). (Maasikmets 2004: 21). Mitmed tööstuslikud põlemisprotsessid toodavad lendtuhka, mis on segu alumiinium-, kaltsium-, fosfor- ja ränioksiididest (Keis 2010: 6). Tööstuse kõrval on üks olulisem õhu saastaja transport, eeskätt suurema liiklustihedusega linnades. Kogu Eesti lõikes eraldub suurem osa transpordisektorist pärinevatest saasteainetest autotranspordist (eriti süsinikoksiid ja lenduvad orgaanilised saasteained), järgneb õhusaaste põllumajandusmasinatest, väga väike on lennu- ja siseveetranspordi osakaal. Ida-Virumaal on sõiduautode arv 1000 elaniku kohta 207 (Eesti keskmine – 295, Euroopa keskmine 450–500). Reostuskoormus autotranspordist on Eestis suurim Harju maakonnas, kus autode arv on kõrgem kui teistes maakondades: Harjumaal 42% ja Tallinnas 33% kogu Eesti sõiduautode arvust
Energiamajandus ja tööstus Oluliseks õhusaasteallikaks on ka mitmesugused tööstuslikud protsessid, mistõttu on õhusaasteprobleemid keemia-, metalli-, paberitööstuse jt ettevõtete paiknemise piirkondades üldtuntud Ohud Fossiilsetest kütustest pärineb ~80% kogu maailmas õhku paisatavast CO2-st, globaalse soojenemise peamisest põhjustajast, kusjuures Euroopa riigid annavad sellest ligikaudu 1/3. Transport Autoliiklus annab kuni 80% CO2 ja 60% lämmastikoksiidide transpordisektorist pärinevast koguheitekogusest, samuti tuleb transpordist märgatav osa CO ja LOÜ heitkogusest Ohud Transpordist tulenev süsihappegaas on üks põhilisi kasvuhooneefekti põhjustajaid. Lämmastikoksiididel on oluline roll hapestumisprotsessides. Põllumajandus Ligikaudu 90% kogu Euroopa ammoniaagi (NH3) heitkogusest pärineb loomafarmidest. Ohud Taime ja viljakasvatuses kahjurite tõrjeks kasutatavad pestitsiidid satuvad aurustumisel õhku ja kuhjuvad
.......................................................................... 66 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 73 2 SISSEJUHATUS Jüri Uljas Elanikkonna kontsentreerumine Tallinnasse toob paratamatult kaasa tiheda linnaliikluse, millel on omad mõjud ka elukeskkonna õhukvaliteedile. 1997.a. oli Tallinna õhusaastest 93% pärit transpordisektorist ja 7% statsionaarsetest allikatest (Lind, 1999). On leitud, et liikluskiirus linnades väheneb iga 10 aasta jooksul 5% (EFTE, 1994) ja liiklusummikute probleem kasvab koos linnade suurenemisega (Dasgupta, 1993). Lisaks sellele võib välja tuua suurenenud õhusaaste, liiklusest tingitud müra, liiklusturvalisuse, teedeehituse tõttu loodusmaastike degradeerumise, teede rajamisega kaasnev suurendab teede domineerimist linnakeskkonnas, transpordi
annaabi.ee 
