15. Ülestõusnud olid relvastatud kolme kergekuulipilduja, 55 vintpüssi, 65 käsigranaadi, 8 tugevajõulise pommi ja 150 püstoliga. Plaan oli tehtud arvestusega, et töölised ja sõdurid ühinevad ülestõusuga ja üheskoos võetakse võim Tallinnas üle. Seejärel oleks välja kuulutatud Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ja moodustatud töörahva valitsus, mis oleks Eestisse kutsunud Nõukogude Liidu väed. Relvastatud löögiüksused pidid okupeerima valitsusasutused ning posti- ja transpordikeskused, vallutama sõjaväekasarmud ja politseikeskuse ning arreteerima eesti riigitegelased, ametnikud ning ohvitserid. Eesti politsei ja peastaap olid võimalikust ülestõusust informeeritud, kuid kuupäeva ei teatud. Kommunistide plaane rikkus suuresti 1924 aasta novembris toimunud 149 protsess, millega kõrvaldati suur hulk kommuniste, kes organiseerimistööga tegelesid. Pärast ülestõusu kuulutas valitsus välja sõjaseisukorra ning kindral Johan
Rahvakoosolekuil toimus ka füüsilisi kokkupõrkeid. 1924. aasta mässukatse- 1924. aasta detsembris sai Moskva arvates Lenini poolt mainitud "hingetõmbeaeg" täis ja Eestis pidid siin loodud löögiüksused hävitama selle demokraatliku väikeriigi. 1. detsembri varahommikul asusid enamlaste löögiüksused Moskvast saadud direktiivide alusel Eestis võimu haarama. Saadud juhiste järgi pidid relvastatud löögiüksused okupeerima siinsed valitsusasutused ning posti- ja transpordikeskused, vallutama sõjaväekasarmud ja politseikeskuse ning arreteerima eesti riigitegelased, ametnikud ning ohvitserid. Et kommunistid midagi plaanitsevad, polnud mingi saladus. 1924. aasta november oli möödunud suure kohtuprotsessi tähe all, mille tulemusel 149 Eesti riigi suhtes vaenulikku isikut süüdi mõisteti. NSV Liidus toimusid samal ajal meeleavaldused loosungite all «Maha valge Eesti timukad!», «Maha Eesti kodanluse vabariik!» jms, Jamburgis (Kingissepas) kanti ringi tohutut papist
15. Ülestõusnud olid relvastatud kolme kergekuulipilduja, 55 vintpüssi, 65 käsigranaadi, 8 tugevajõulise pommi ja 150 püstoliga. Plaan oli tehtud arvestusega, et töölised ja sõdurid ühinevad ülestõusuga ja üheskoos võetakse võim Tallinnas üle. Seejärel oleks välja kuulutatud Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ja moodustatud töörahva valitsus, mis oleks Eestisse kutsunud Nõukogude Liidu väed. Relvastatud löögiüksused pidid okupeerima valitsusasutused ning posti- ja transpordikeskused, vallutama sõjaväekasarmud ja politseikeskuse ning arreteerima eesti riigitegelased, ametnikud ning ohvitserid. Eesti politsei ja peastaap olid võimalikust ülestõusust informeeritud, kuid kuupäeva ei teatud. Kommunistide plaane rikkus suuresti 1924 aasta novembris toimunud 149 protsess, millega kõrvaldati suur hulk kommuniste, kes organiseerimistööga tegelesid. Pärast ülestõusu kuulutas valitsus välja sõjaseisukorra ning kindral Johan Laidoner kinnitati
annaabi.ee 
