Võviad olla konservatiivsed(liiguvad koopiat maha jätmata) või replikatiivsed ( jätavad koopia maha) Jagunevad: IS elemendid (insertion sequence)- IS elemendid ehk järjestuse sisestused (insertion sequence) on lühikesed DNA järjestused, mis käituvad kui tavalised transponeeruvad elemendid. Neil on kaks põhilist omadust: võrreldes teiste transponeeruvate elementidega on nad väiksed, tavaliselt suurusjärgus 700 kuni 2500 aluspaari ja kodeerivad ainult valke, mis mõjutavad transponeerumise aktiivsust Komplekstransposoonid- keskel kodeeriv ala ja mõlemas otsasa IS element ´´Selfish DNA´´ 11. Modifikatsiooniline muutlikkus Mittepärilik muutlikkus- keskkonnatingimustest tulenev tunnuste varieerumine. Keskkond kas pidurdab või soodustab tunnuste arengut aga ei saa kujundada ühtegi omadust, kui seda määravad geenid puudvad. 12. Spontaansed/indutseeritud mutatsioonid Spontaane
Integraas – selle toimel lülitub sünteesitud DNA lõik uude kohta. Inimese genoomist moodustavad transponeeruvad elemendid ~3%. Kuidas liigitatakse retrotransposone ning milline neist kahest alarühmast on praegugi inimpopulatsioonis aktiivne? Nimeta selle alarühma kolm enim kirjeldatud mobiilset elementi. - Retroviiruslikud - Mitte-retroviiruslikud Mitteviiruslikud retrotransposonid on ainsad transponeeruvad DNA elemendid, mis tänapäeval inimeses transponeerumise aktiivsuse on säilitanud. 2. LINE elemendid 3. Alu elemendid 4. Sva elemendid Kas transponeeruvate elementide aktiivsus on hea või halb? Põhjendage vastust. Kuigi transpositsioon pole sage, võib sisestumine teatud kohta DNAs toimuda mõnda geeni ja põhjustada seeläbi geeni funktsiooni häirumise. Ent samas on mutatsioonid geenides evolutsiooni
Inimese genoomist moodustavad transponeeruvad elemendid ~3%. 39. Kuidas liigitatakse retrotransposone ning milline neist kahest alarühmast on praegugi inimpopulatsioonis aktiivne? Nimeta selle alarühma kolm enim kirjeldatud mobiilset elementi. - Retroviiruslikud - Mitte-retroviiruslikud Mitteviiruslikud retrotransposonid on ainsad transponeeruvad DNA elemendid, mis tänapäeval inimeses transponeerumise aktiivsuse on säilitanud. 1. LINE elemendid 2. Alu elemendid 3. Sva elemendid 40. Kas transponeeruvate elementide aktiivsus on hea või halb? Põhjendage vastust. Kuigi transpositsioon pole sage, võib sisestumine teatud kohta DNAs toimuda mõnda geeni ja põhjustada seeläbi geeni funktsiooni häirumise. Ent samas on mutatsioonid geenides evolutsiooni
sünteesitakse uut DNA-d, sest vana DNA ahelale jäävad kleepuvad otsad, mis on vaja kaotada. Kui transpositsioon liigub mujale, jätab ta vanale kohale lühikese märklaud-järjestuse, milles indutseeritakse kordus. Näide „lõika-kleebi“ transposoonist. Tekitab DNA-s spetsiifilisi katkeid. Mõlemast ahelast lõigatakse välja tekkivad tömbid katked. Mõlemas otsas 3’ →5’. Märklaud DNA- l jääb kummalegi poole üheahelaline osa – otstesse tulevad lisakordusjärjestused transponeerumise käigus. Transposaasid peavad mõlema otsmise kordusjärjestusega sobima. Tekkiv transposoon - kahel pool kordusjärjestustel valgud seonduvad üksteisega ja tekib DNA väljaulatumine. Transposaasid seonduvad. Tekivad alguses vabad polümeeraasad. Teist ahelat lõikab transposaas kummastki otsast ainult ühe ahela katki. Transposoonil tekivad esialgu vabad 3’ ja 5’ otsad. Et esiahelad katki ei läheks, vajatakse lisafaktoreid. Need 3’ ja 5’ otsad ligeeritakse omavahel –
annaabi.ee 
