Atlandi ookeani kohal tekkivas tsüklonis võivad esineda intensiivsete laussademete tsoon, suvel võib tekkida äike ja talvel tugevad tuisud. Pilet nr 15. Taimede kasvu ja arengu sõltuvus temperatuurist. Aktiivne ja efektiivne temperatuur. Taimede arengu hindamine temp. Alusel. Üldine veering looduses. Õhuniiskuse karakteristikud. Kõrgema temperatuuri puhul tungib CO2 hõlpsamini läbi protoplasma, intensiivistades sellega fotosünteesi. Samal põhjusel võib taim ka tugevamini transpireerida, ehk vett aurustada. Liiga madalatel ja kõrgetel temp fotokeemilised reaktsioonid taimedes lakkavad. Taime lehed hakkavad hävinema +45C juures (kui langevad päikesekiired otse peale), minimaalne temp üldiselt ~0C. Traumaatilised vigastused, milles ei toibu. Aktiivne temperatuur period, mil ööpäeva keskmine temp ületab bioloogilise min temp ( 10C) Efektiivne temp aktiivse ja bioloogilise min temp vahe. Üldine veering looduses veeaur on atmosfääri kõige ebapüsivam osa
vältida lehtede ülekuumenemist. Liigse päikesekiirguse ja ülekuumenemise vältimiseks on taimedel ja teisi mehhanisme. Näiteks eukalüptiliikide lehed asetuvad langevate päikesekiirte suhtes serviti. Vesi imendub juurestikku peamiselt osmoosi teel, ksüleemis aga liigub kohesioonijõu toimel. Okaspuudes liigub vesi maltspuiud aastarõngaste kevadosas paiknevates suuremõõtmelistes trahheiidides, lehtpuudes aga totukujulistes soontes. Üks puu võib soojal suvisel ajal ööpäevas transpireerida sadu liitreid vett. Varakevadel, kui taimelehed (assimilatsiooniaparaat) ei ole veel jõudnud välja areneda, kuid taim saab sulanud maapinnast juba vett kätte, kujuneb juurtes vee imamise tõttu positiivne rõhk, mille mõjul tüve- ja võrsevigastustest väljub ksüleemimahl. Seda nähtust nimetatakse mahlavooluks. Kevadine mahlajooks esineb näiteks kaskedel ja vahtratel. 5
katva kutiikula (kattekoe) kaudu. Taim püüab võimalikult vähe vett kaotada ja vältida asjatut transpiratsiooni, kuid see on vastuolus taime vajadusega fotosünteesiks vajaliku CO2 koguse kindlustamisega õhulõhede kaudu. Vee imendumine juurestikku toimub peamiselt osmoosi teel, selle liikumine ksüleemis aga kohesioonjõu toimel. Okaspuudel liigub vesi maltspuidu kevadosas paiknevates suuremõõtmelistes trahheiidides, lehtpuudel torukujulistes soontes. Üks puu võib ööpäevas transpireerida sadu liitreid vett. Vee kättesaadavus taimede poolt mõjutavad mulla temperatuur, mulla õhustatus, mulla veesisaldus jm. Varakevadel, kui puude lehed ei ole veel jõudnud puhkeda, kuid puud saavad sulanud maapinnast uba vett kätte, kujuneb juurest vee imamise tõttu positiivne rõhk, mille mõjul tüve- ja võrsevigastustest väljub ksüleemimahl. Seda nähtust nimetatakse mahlavooluks e – jooksuks, mis kevadel esineb nt kase- ja vahtraliikidel.
Transpiratsioon on seega vee aurumine taimelehtede kaudu. Arvatakse, et umbes kümme protsenti atmosfääriveest pääseb õhku transpiratsiooni teel. Transpiratsioon on üsnagi nähtamatu protsesset vesi aurub lehtede pinnalt, ei näe sa taimi "higistamas". Ühe vegetatsiooniperioodi jooksul transpireerib leht mitu korda rohkem vett, kui ta ise kaalub. Maisi-aakrilt (1 aaker = 0,4047 ha) pääseb atmosfääri 11 400 - 15 100 liitrit vett päevas ning suur tammepuu võib transpireerida 151 000 liitrit aastas. Transpiratsiooni mõjutavad atmosfääritegurid Taimede transpireeritud vee hulk muutub suuresti maakohiti ja aja jooksul. Transpiratsiooni intensiivsust mõjutab mitu tegurit: · Temperatuur: Kui temperatuur tõuseb, siis transpiratsioon intensiivistub - eriti kasvuperioodil, mil õhk on soe. · Suhteline õhuniiskus: Kui taime ümbritseva õhu suhteline niiskus suureneb, siis transpiratsioon aeglustub
5 segatud selle põhjusteks on tuul, turbulentne segunemine, õhu liikumine. Kuiva ja puhta õhu kooslus muutub ülemistes kihtides vähem. 22) Taimede kasvu ja arengu sõltuvus temperatuurist (kattub osaliselt nr 16) - Kõrgema temperatuuri puhul tungib süsihappegaas hõlpsamini läbi protoplasma, intensiivistades sellega assimilatsiooni ehk fotosünteesi. Samal põhjusel võib taim kõrgema temperatuuri juures ka tugevamini transpireerida, so vett aurustada. Liiga madalatel, samuti liiga kõrgetel temperatuuridel fotokeemilised reaktsioonid taimes lakkavad, peatub ka orgaanilise aine juurdekasv. - Kui taimele langevad otsesed päikesekiired, hakkavad taime lehed hävinema temperatuuril üle 45 C°, minimaalne temperatuur on üldiselt 0 C° ümber. Kui temperatuur langeb veelgi madalamale (või tõuseb hoopiski üle maksimaalse), siis toob see kaasa taime traumaatilisi vigastusi, so vigastusi,
seotakse osa lumesulaveest ka sel juhul, kui alumised mullakihid on veel külmunud. Mets ja põhjavesi. Kui põhjavesi asub kõrgel ja on väheliikuv, alandab mets põhjaveetaset tänu suurele transpiratsioonivõimele (ühe tonni kuivaine moodustamiseks kasutavad puittaimed 150-350 t vett, ühe tonni tüvepuidu moodustamiseks aga kuni ca 1000t vett). Hektar lehtpuumetsa võib soojal suvepäeval transpireerida vett suurusjärgus kuni 40 t/ha. Valdav osa puude poolt vegetatsiooniperioodil mullast seotud veest transpireeritakse, kudede moodustamiseks ja rakkude normaalse veesisalduse hoidmiseks läheb vaid väike osa kogu puude poolt seotud veest. Liigniisketes kasvukohtades (rabastuvad kasvukohatüübid) pidurdab mets oluliselt
annaabi.ee 
