1.Iseloomusta vee hulka ja jaotumist Maal. Maailma meri katab 71% maakerast. Vesi on erinevates sfäärides: atmosfääris veerauruna, litosfääris ja mullas leidub põhjavett ja ka organismide koostises on samuti palju vett. 2.Iseloomusta veeringet ja selgita tegureid, mis mõjutavad selle lülisid(sademeid, auramist, transpiratsioonist, infltratsiooni, põhjavett)Veeringe koosneb sademete, aurumise, transpiratsiooni, iinfiltretsiooni ja põhjavee vahelistest seostest. Suur osa sademeid langeb maha tagasi samas kohas kus aurus, aga mingi osa liigub kas merelt maismaale või vastupidi. Sademete kandumist mõjutavad ka mäed, mille tõttu vihm sajab mäe ühele küljele. Maailmamerelt aurub rohkem kui maismaalt. Aurumine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest
valgud) pinnal hoiab neid lahustunud olekus ja väldib nende väljasadenemist. Vee liikumine taimedes Taimed võtavad mullast vett juurte kaudu, kust see liigub varre juhtkudedesse, mis mööda juhtsooni transpordivad vee lehtedesse. Vesi lahkub lehtedest veeauruna õhulõhede kaudu- transpiratsioon. Vesi liigub taimes vooluna hüdrostaatilise jõu abil ja difusiooni ning osmoosi teel (molekulide kaupa). Intensiivse kasvu ajal paneb vee liikuma lehtede transpiratsioonist tingitud veedefitsiit ja kapillaarne tõmme ülespoole. Varakevadel, kui juurtes on varuainete hüdrolüüsi tõttu kõrge lahustunud ainete kontsentratsioon, neelavad juured vett osmoosi teel. Juurtes kujunev kõrge veepotentsiaal tekitab juurerõhu, mis surub vett juurtest maapealsetesse organitesse. Kõige aktiivsemalt omastab mullast vett piirkond juuretipust ca 0.5 cm ülespoole, ulatudes umbes 10 cm-ni, rakud, mille küljes on juurekarvad.
Kui mulla veepotentsiaal langeb alla -1,5, siis taim enam vett kätte ei saa närbumispunkt. Veepotentiaali vahemik, kus taim vee kätte saab on -1,5 (-0,05) megaPaskalit. 8. Transpiratsioon ja selle tähtsus. Ääreefekt. Õhulôhede regulatsioonimehhanism. Transpiratsiooni sõltuvus välistingimustest. Lehed on põhiliseks transpiratsiooni organiks. Toimub õhulõhede kaudu, mis peavad olema avatud. Õhulõhed on umbes 1% lehe pinnast, aga nende kaudu toimub 70% transpiratsioonist. Regulatsioonimehhanism: 1 Fotoaktiivne avanemisreaktsioon Hommikul, kui päike paistab, K+ liigub koos veega, lõhed lähevad vett täis ja avanevad. Intensiivne transpiratsioon. Keskpäevaks veedefitsiit. 2 Hüdroaktiivne sulgumisreaktsioon taim sulgeb õhulõhed, kuni tuleb defitsiidist välja. 3 Hüdropassiivne sulgemisreaktsioon kui taim küllastub veega ja epidermilised rakud on vett nii täis, et lõhe sulgub
Liival alla 10g/100 g kohta Savil 30 g/100 g kohta 8. Transpiratsioon ja selle tähtsus. Ääreefekt. Õhulôhede regulatsioonimehhanism. Transpiratsiooniks nim füsioloogiliselt reguleeritud vee aurumist taimedest. Põhilisteks transp organiteks on lehed. Transp on seotud nii taime anatoomilise ehituse kui ka paljude füsioloogiliste protsessidega (fotosüntees, hingamine, kasvamine, arenemine). Elusrakkude aktiivne osavõtt transpiratsioonist ning selle seos teiste füsioloogiliste protsessidega eristab transpiratsiooni puhtfüüsikalisest aurustumisest. Taimele soodsam veereziimi ja süsiniktoitumus toimivad vastandlikult. Õhulõhede avenedes suureneb süsiniktoitumine, kuid suureneb ka transpiratsioon, mida on taimel otstarbekas vähendada, et säilitada oam kudedes vett. Et paremini toituda CO2-st ja võimalikult täiuslikult kasutada päikeseen. Peab neil olema erakordselt suur lehtede pind, mis aga suurendab transpiratsiooni.
Varred 14 jämenevad kambiumirakkude jagunemise tõttu. Nende rakkude jagunemise tõttu tekib juurde uusi rakke ning vars või oks jämeneb. 15 Leht Leht on taime organ, mis kinnitub varrele ja mis on tavaliselt spetsialiseerunud fotosünteesile. Lehtede kaudu toimub ka suurem osa transpiratsioonist e. taimauramisest. Lehtede ülesanne: neis toimub fotosüntees neis toimub vee aurumine (läbi õhulõhede), mis tagab vee liikumise juurtest vartesse. neis toimub gaasivahetus õhulõhede kaudu. Lehe ehitus Sõltuvalt lehealgmete asetusest pungas eristatakse 3 sorti lehti. Lehe peamiseks osaks on lame lehelaba. Selle kuju ja suurus oleneb taimeliigist. Enamasti kinnitub lehelaba varrele leherootsuga.
annaabi.ee 
