toetuvast teadmistehulgast … võib kriitiliselt läbi vaadata ning ka kummutada. Ometigi, traditsioonita, pärimuseta, oleks meil võimatu üldse midagi teada” [seals.]. Hinnates kirjeldatud seiskohalt Platoni epistemoloogiat, kirjutab Popper: “Platoni pessimistlik koopanägemus on õige, ta optimistlik anamnesis aga mitte …” [seals., lk. 1850]. Mis tähenduses siis Platoni anamnesis`e-õpetus liigoptimistlik on? Platon peab maailma olemusstruktuuri põhimõtteliselt ratsionaalselt transparentseks. Nende olemuste mõistmiseni on küll raske jõuda, kuid kui neid kord mõistetakse, siis eksimusvabas mõistuslikus kaemuses ning just see peakski tema järgi olema inimtunnetus siht. Tänapäevased epistemoloogilised õpetused inimese tunnetusvõimalusi kaalutledes üldiselt enam nii optimistlikud ei ole. Popperi hinnangul võib sedalaadi essentsialism – nagu eelpool juba kõneks oli – viia teadmise kasvu pärssivale teaduse-
Ilma selle eelduseta ei oleks teoreetilise teadmise olemasolu tema järgi võimalik ja sellise teadmise faktiline olemasolu inimkultuuris tuleks tunnistada seletamatuks. Nende eelduste abil on aga Platoni õpetuse kohaselt inimesel ilma meelteandmetele toetumata võimalik puhta mõistustunnetuse kaudu jõuda maailma olemus- struktuuri teadmiseni. Selles mõttes oli Platoni epistemoloogia optimistlik. Ta pidas maailma olemus-struktuuri põhimõtteliselt ratsionaalselt transparentseks. Nende olemuste mõistmiseni on küll raske jõuda, kuid kui neid kord mõistetakse, siis eksimusvabas mõistuslikus kaemuses. Tänapäevased epistemoloogilised õpetused inimese tunnetusvõimalusi üldiselt enam nii optimistlikult ei hinda. Epistemoloogilisi õpetusi, mille kohaselt teadmise allikaks on meelelisest kogemusest sõltumatu mõistustunnetus, on filosoofias tavaks nimetada ratsionalistlikeks. Enamasti märgitakse selle nimetusega küll ühte suunda just uusaegses filosoofias
Pangad ei ole olnud finantsinfrastruktuuride innukad arendajad, sest nende roll sellega väheneks sama põhimõte kehtib ka tänapäeval. Seega arenes Ameerikas kiirest otsene ja poolotsene finantsvahendustegevus. Kujunesid likviidsed raha ja kapitaliturud, milledel pangad otseselt riske ei võtnud see viis isiklikel suhetel põhineva panganduskeskse finantssüsteemi muutumisele standardiseerituks finantstoodete ja transparentseks turukeskseks finantssüsteemiks (commoditisation of finance), kus kõik turul tegutsevad institutsioonid olid võrdsed. Enne määras laenu hinna pankur, nüüd turg (nõudluse ja pakkumise vahekord). Kaubeldi standardiseeritud finantstoodetega, mille hinna kujundas nõudluse ja pakkumise tulemusena turg. Transaparentsus võimaldas klientidel võrrelda erinavaid finantstooteid ja valida enda jaoks parim nende seast ja see suurendas omakorda konkurentsi.
annaabi.ee 
