(tarne aeg, tarne täpsus, paindlikkus) 23. Kuidas on logistiliste kulude arvestuse põhimõtted alates 1970-ndatest aastatest muutunud ? Kulusid on juurde tulnud. 70-ndatel mitteotseseid kulusid arvesse ei võetud, edaspidi aga hakati neidki arvesse võtma. Hiljem lisandusid tarneahelaga seotud finantsarvestuse ja planeerimise kulud, tarneahelaga seotud juhtimise infosüsteemide kulud, administreerimis kulud, kauba säilituskulud jne. 1970-ndatel arvestati ainult veo ja transordi kulusid ning ladustamiskulusid. 24. Millised kulud arvestatakse kaubavarude säilituskulude alla ? Alternatiivkulude summa, kaod, kindlustus ja maksud, tooraine, pooltoodete, valmistoodete ja jaotuskanalite vananemisega seotud kulud. 25. Nimeta vähemalt 5 transpordi kulusid mõjutavat tootega seotud tegurit. Tihedus, väärtus, lastitavus (tase, mil määral kaup täidab transpordiruumi), kaubakäsitluse lihtsus, kahjustuvus, asendatavus, eriomadused. 26
aastal Kopenhagenis. Kuna kokkuvõte kirjutati suure majanduskriisi aeg siis leitakse, et ka majanduses tuleb säästlikult tegutseda, et ellu jääda kriiside ajal. Kasvuhoonegaase ei suudetud selle ajani vähendada, kuid leiti et suundumus selleks on soodne. Ka energiatarbimise kasvu ei ole suudetud vähendada. Järeldusena öeldi, et transpordi põhjustatud müra ja saaste on endiselt ELis suured probleemid, kuid edusammuks oli keskkonnasõbraliku transordi pakett. Ebatõenäoliseks peetakse ka bioloogilise mitmekesisuse vähenemise takistamist. Tervishoiu areng on jällegi valdkonniti erinev. Eluaastate arv, mille jooksul keskmine eurooplane hea tervise juures on kasvab aeglaselt kuid see eest püsivalt. Vähenenud on ka töötute arv, sissetulekute ebaõrdus kui ka pikaajaline töötus. Vaesuse oht muutunud ei ole. Arenguruumi on ka veel ühtekuuluvuspoliitika arendamises, mis võimaldaks probleeme ennetada, leevendada ja
Viburite liikumine on vajalik raku liikumiseks. 8. Piilid on bakterist väljaulatuvad valgulised jätked. Neil on 2 tüüpi ülesanded: rakkude kinnitamine pindadele (hamakatt, paraseksuaalsed protsessides nt. Plasmiidi ülekanne). 9. Varuainete kogumid tsütoplasmas: S, N, P 10. Rakumembraa on kõikidel bakteritel, kuid osadel bakteritel on lausa 2 membraani: sise- ja välimembraan. Ülesandeks on tsütoplasma piiritlemine ja ainete transordi teostamine rakku ja rakust välja. 11. Rakukest, olemas enamus bakteritel ja sisaldab sellist ühendit nagu peptidoglükaan, mis koosneb valgud+ SV. Näiteks pole rakukesta mükoplasmade bakteritel. Ülesaded: annab rakule kuju, kaitseb välismõjutuste eest ja osaleb transpordis. 12. Limakapsel, paljudel bakteritel esineb kõige välisem kiht. Sõltub ka kasvukeskkonnast, kas limakapslit on. ÜL: säilitab niiskust, võimaldab liikumist, seob