selletõttu ei allu nad kogu oma tegevuses ühe kindla riigi seadusandlusele ega kontrollile, mis võimaldab arengumaades tegutsemisega hiigelkasumeid teenida. Tänu selliste firmade hiig kasumitele, suudavad nad mõjutada riike ja nende majandust liialt, riigid kui üksused on oma juhtivat rolli majanduse suunamisel ja edendamisel kaotamas. Firmade liigse mõjuvõimu negatiivsus tuleneb nende suurest omakasu püüdlikusest. Põhjus on iseenesest lihtne -- oma suure haarde tõttu sõltub mõne transnatsionaalse kompanii juhtkonna otsusest tihti rohkem, kui rahvusvahelisest riikidevahelisest konventsioonist. Optimistid küll väidavad, et globaliseerumine moodustab võrdsemad võimalused kõigile maailmakodanikele ja avardab inimeste üldist silmaringi. Pessimistid seevastu aga väidavad, et see protsess soodustab rahvusliku identiteedi kadumist. Üleilmastumine on ohuks keelele ning kultuurile ja põhjustab rahvuste väljasuremist. Ka Eestis on selgelt tajutavad
parlamendis või vastavas riiklikus institutsioonis, kus seadusandjate seisukohti üldistatakse; formeeritakse üldine tahe, mis valatakse seaduse vormi). 04.04.2006 Õigusnormi dogmaatika globaliseerumise tingimustes. Koos majandusega globaliseerub paraku ka õigus. Globaalset õigust nimetatakse ka transnatsionaalseks õiguseks, mida võrreldakse ja vastandatakse rahvusvahelise õigusega. Samal ajal on rahvusvahelise ja transnatsionaalse õiguse vahel üks oluline erinevus rahvusvahelise õiguse realiseerimiseks ei ole spetsiaalselt moodustatud jõustruktuuri, millega seda õigust realiseerida. Globaalsel õigusel on aga see jõustruktuur olemas. Selleks on Euroopa Liit ja selle peakorter Brüsselis. Seetõttu saabki EL dikteerida üksikuid seadusi oma liikmesriikidele. EL seadused kui oma olemuselt transnatsionaalse õiguse väljendused kujutavad endast sundnorme, seega tõelised
riigipiiride poolt määratletud majandus on ettevõtte ja juhtimise loomulikuks keskkonnaks nii äri- kui ka mitteäriliste ettevõtete puhul. Sellel eeldusel põhineb traditsiooniline rahvusvaheline ettevõte. 335 Traditsioonilise rahvusvahelise ettevõtte puhul olid majanduslik ja poliitiline reaalsus ühilduvad mõisted. Tänapäevast terminoloogiat kasutades oli äriüksuseks riik. Kaasaegse transnatsionaalse ettevõtte puhul -- kuid üha enam ka vanade rahvusvaheliste ettevõtete jaoks, mis on sunnitud ümberkorraldusi tegema -- on riik üksnes "kuluallikate keskus". Organisatsiooni jaoks on ta pigem komplikatsioon kui äritegevuse, strateegia, tootmise vms üksus. (Sellest tulenevate probleemide kohta loe teisest peatükist.) Juhtimine ja riigipiirid enam ei ühildu. Seetõttu ei saa juhtimistegevuse ulatust enam poliitiliselt defineerida. Riigipiirid on jätkuvalt olulised.
annaabi.ee 
