G1 perioodil toimub ettevalmistus DNA sünteesiks, rakk kasvab ja toodab vajalikke aineid. S-perioodil toimub DNA replikatsioon ja kromosoomivalkude süntees. G2- perioodistoodetakse peamiselt käävimaterjali ja mitoosiks vajalikku ATP-d. Selleks, et jaguneda, peab eukarüootne rakk oma massi kahekordistama ning siis jagama komponendid võrdselt kahe tütarraku vahel. Massi suurendamine on pidev protsess, mis tuleneb konkreetse raku fenotüüpi määravate geenide transkriptsioonist ja translatsioonist. Rakutsükli läbimine on rangelt kontrollitud. Rakutsüklis on olemas kaks kontrollpunkti, millest edasi kulgeb rakutsükkel ainult juhul, kui eelmine faas on täiesti lõpetatud. Esimeseks kontrollpunktiks on G1 faasis nn R-punkt ja G2 faasi lõpuosas. Mõned rakkudest ei jagune üldse. Sel juhul on rakk faasis, mis on sarnane G1 faasile, kuid erinevalt sellest pole võimeline sisenema S faasi. Seda nimetatakse G0 faasiks.
translatsioon toimuvad samaaegselt, ainult üks mRNA ühes otsas ja teine teises otsas Bakteriaalne mRNA on POLÜTSISTRONILINE, st et üks mRNA on rohkem kui ühe geeni transkript, determineerides rohkem kui ühe polüpeptiidi sünteesi Bakterite mRNA puhul pole vajalik processing – mittekodeeritavate RNA lõikude eemaldamine 7. Mille poolest erineb bakteriaalne translatsioon eukarüoodi translatsioonist? !!!! 1. Etapp: REPLIKATSIOON – on uue DNA molekuli süntees in vivo. Kompleks, mis koosneb enam kui 30st ensüümist sh: DNA helikaas – lahutab kaksikahela ja moodustab replikatsioonikahvli (osa DNA-st on üheahelaline, osa kaksikahel) Primaas on RNA polümeraas, mis algatab DNA sünteesi, sünteesides RNA praimeri Replikatsiooni viivad läbi DNA polümeraasid Okazaki fragmendid ühendab ligaas
teha üheahelaliseks. Seetõttu on ka DNA ahela konstrueerimine väga lihtne. Franklin tegi röntgenstruktuurpildid. Watson oli inimese genoomi järjestamise planeeringu juht. RNA (A paardub U ja C paardub G) mRNA messenger RNA tRNA transport RNA rRNA ribosomaalneRNA snRNA väike tuuma RNA siRNA intrferents RNA RNA sekundaarne struktuur: Üheahelaline; Võtab osa transkriptsioonist ja translatsioonist; Reguleerib geeni ekspressiooni. On geeni ekspressioonis väga tähtis molekul. Neid on väga erinevaid. DNA ja RNA erinevused on väga märkimisväärsed. RNA on alati üheahelaline, tänu oma keemilisele ehitusele on tal väga erinev struktuur. 2 nukeiinhappe kohta kokku 5 lämmastikalust. RNA võib teatud juhtudel olla ensümaatiliselt aktiivne. RNA molekul modifitseerib nii enda kui teisi RNA molekule, tal on ribosüümne aktiivsus. DNA on seevastu stabiilne.
aktiveerib spetsiifiliselt geene. Paljudel geenidel, mille ekspressioonitase väga palju muutub. Muutub 1000 x või enam. silencer – järjestus, mis surub geenide aktiivsust maha trans-faktorid – enamasti valgud, mõnel juhul RNA. repressor, aktivaator, terminaator. ensümaatiline terminaator – sigma-sõltuv terminaator (tagasihoidlik juuksenõel + sigmafaktor). Transkriptsioon võib väga tihti jääda pooleli (erinevalt translatsioonist). Tavaliselt juhtub seda kahe faasi vahel: initsiatsioon-elongatsioon. Transkriptsiooni alustamine: 1) RNA polümeraas (järjestusspetsiifiline) seondub DNA-ga 2) seondumisele järgneb konformatsiooni muutus – suletud kompleks läheb üle avatule. 3) DNA ahelad sulavad lahti → tekib transkriptsiooni silm - sünteesitakse väike osa RNA-d. Otsa jääb trifosfaat. 4) RNA süntees, produkt vabaneb, DNA ahelad seonduvad taas kokku 5) promootori puhastamine
annaabi.ee 
