Pidevate signaalide võimendamine raadio, TV, makk Digitaalsignaalide võimendamine voolu sisse/välja lülitamine 1.5. Analoog ja digitaalelektroonika erinevus 1) analoogelektroonika 3 transistoriga saab ikka imesid teha 2) digitaalelektroonika transistoride vajadus kohutav Anal. elektr oli ainuvalitsev enne kui hakati massiliselt transistore tootma. Digit el võidukäik, kui IC-d 1000-de transistoriga(1965-70). 1bitt=1(2) transitori Anal. elektr tegeleb pidevate signaalidega. Ka looduslik signaal on analoogsignaal. Digi. elektr kasutab kahendarve (1;0) Suurte arvude esitamiseks arvutis on vaja 10milj. transistore. Analoogarvutis võimendid + logaritmaatorid + summeerijad + integraatorid(töötas elektrisignaalide abil) ka opvõimendid olid seal. 1.6. Elektroonika passiivkomponendid Takisti USA-s R U = IR mittelineaarsel puhul
ka oluline vaheldi kasutegur siis kasutatakse lülititena kas IGBT või TMOSVET transistore. Nimetatud transitoride korral saadakse kõrge kasutegur sellega, et nende kolektori ja emitteri vaheline pingelang küllastuslang ei ületa kehte Volti. Juhtplokk kujuneb tavaliselt suhteliselt keerukaks kuna ta peab tagama transistoride õigeaegse lülitamise nii et faaside vaheline faasidenihe oleks 120* seejuures ei tohi kunagi sisselülitatud olla kaks järjestiku transitori sest see oleks samaväärne lühisele. Transistoridega paraleelselt olevad dioodid on voolu juhtimiseks kommuteerimisel (vaata eelmises punktis antud kirjeldust). Vaadeldavast on ainult üks samm edasi sagedusmuundurini sel juhul tuleb muutetava sagetuse saamiseks vastavalt ümber kujundada juhtimisplokk. Vaadeldas lülituses nimetatakse ka kolmetaktiliseks lülituseks sest toodud plokkjuhtimisesega vahelduvpinge saamiseks on kolm erinevat transitoride lülitusolukorda
võimalik sobitada eelvõimendi väljundtakistust lõppvõimendi sisendtakistusega. Trafo asemel kasutatakse mõnikord ka sama ülesandega elektroonika lülitusega, mida nim. faasi lülituseks (selle otstarbega on erinevaid lülitusi). .. lõppastmega tööpunk transitori sulgumise piiridel nii, et signaali Rakenduselektroonika 8 puudumisel on transistoride vool väga väike. Vastasfaasiliste sisendsignaalide toimel avatakse transistorid kordamööda, nii avaneb esimesel poolperioodil VT1, samal ajal on aga VT2 suletud, kuna tema baasil mõjub negatiivne signaal. Järgmisel poolperioodil tööreziimid vahetuvad, VT1 suletakse ja VT2 avatakse. Erinevates
Teine osa kujutab endast transistor inverterit, mille sisendisse on ühendatud nihke dioodid VDO, häirekindluse tõstmiseks. Kui anda ükskõik mitmesse sisendisse 0, siis vastavad dioodid avanevad, ning vool kulgeb läbi R1 ja avanenud sisend dioodide. Puntki A potentsiaal on madal, mistõttu ka transistori baasi potentsiaal on madal. Transistor on suletud ja väljundis on 1. Kui anda kõikidesse sisenditesse 1 siis sisenddioodid sulguvad ja E 1 hakkab toimima transistori baasile. Punkti A ja transitori baasi potentsiaalid on kõrged mistõttu transistor küllastub ja väljundis saadakse 0. Sisend 4 ehk otsesisend on täiendavate dioodide ehk loogilise laiendi juurde lülitamiseks. DTL põhipuuduseks on suur hilistus. 3.6. Transistor transistor loogika TTL 3.6.1. TTL tööpõhimõte NING-EI +5V NING-EI +5V b) 0,95mA
Teine osa kujutab endast transistor inverterit, mille sisendisse on ühendatud nihke dioodid VDO, häirekindluse tõstmiseks. Kui anda ükskõik mitmesse sisendisse 0, siis vastavad dioodid avanevad, ning vool kulgeb läbi R1 ja avanenud sisend dioodide. Puntki A potentsiaal on madal, mistõttu ka transistori baasi potentsiaal on madal. Transistor on suletud ja väljundis on 1. Kui anda kõikidesse sisenditesse 1 siis sisenddioodid sulguvad ja E 1 hakkab toimima transistori baasile. Punkti A ja transitori baasi potentsiaalid on kõrged mistõttu transistor küllastub ja väljundis saadakse 0. Sisend 4 ehk otsesisend on täiendavate dioodide ehk loogilise laiendi juurde lülitamiseks. DTL põhipuuduseks on suur hilistus. 3.6. Transistor transistor loogika TTL 3.6.1. TTL tööpõhimõte NING-EI +5V NING-EI +5V b) 0,95mA
kollektor-siire vastupinge kollektor vool ja baasi vool on võrdsed ja väga väikesed IC=IB~0. Lülitades lülitit L1 ja L2 (IB0 IC~IE, täpsemalt IE=IC+IB) tekkiv tulemus on ootamatu, sest suure takistusega kollektor vooluringi tekkib ootamatult tugev vool. Selle nähtuse aitab selgitada transistori ekituse omapära. Nimelt kujundatakse transitori baas võimalikult õhukesena ja kui emitterist tulevad elektronid baasi emitter-siirde kiirendava elektriväla toimel, siis baasis jätkavad nad liikumist soojusliku liikumisena ja kuna baas on õhuke, siis sattub neist enamus kollektor siirdesse ja sealt edasi kollektorisse ning selliselt tekkibki ootamatult suur kollektroi vool. Võimendina töötamisel ühendatakse signaaliallikas emitter-ahelasse ja kollektor-ahelasse lisatakse mõne kuni mõnekümne k takistus. Sellise
Kõrgem piirsagedus f k 2 C R km k KS-likud moonutused suurendavad impulsside külgede kestvust mille võib ühe astme kohta arvutada valemiga: t f 2,2 k 2,2 C km Rk Kui fk on ette antud, siis Ck määratakse transitori tüübi valikuga ja saame arvutada suurima lubatava kollektori koormustakisti Rk väärtuse, kui eeldame montazimahtuvuse Cm suuruse. Mida lamedam front, seda madalam on kõrgem võimendatav sagedus.Mida väiksem on kollektorvooluringi ajakonstant τ k , seda 0,35 järsumad võivad olla impulsi frondid: t f f k Võimenduspindala
annaabi.ee 
