-30. päev), lõpp-kokkuvõttes moodustub 42-44 paari Intraembrüonaalne tsöloom tekib algul isoleeritud tsöloomi õõntena lateraalses mesodermis; need õõnsused peatselt laatuvad, moodustades ühe hobuserauakujulise õõne teise arengukuu jooksul jaguneb keha õõnteks: perikardiaalõõs, pleuraalõõs ja peritoneaalõõs 23. Transitoorne epiteel, selle ehitus ja paiknemine Esinemine: neeruvaagnas, kusejuhas ja kusepõies Transitoorse epiteeli rakkude kuju muutub vastavalt organi täitumisastmele. Eristatakse 3 kihti: 1. pindmine kiht (stratum superficiale) - suured, paralleelselt epiteeli apikaalsele pinnale paiknevate tuumadega rakud. Rakkude tsütoplasma ülemine osa moodustab krusta - tsütoplasma riba, mis kaitseb epiteeli uriini kahjuliku mõju eest. 2. vahekiht e. intermediaalkiht (stratum intermedium) - hulknurksed rakud, apikaalne osa on kumer, basaalne osa tungib kiiluna all asetsevate rakkude vahele. 3
kusiti (urethra). Kusi valmistatakse neerudes vere filtreerumise tulemusel. Kusejuha kaudu suunatakse kusi neerust kusepõide. Kusepõis on kuse ajutine hoiustamiskoht. Kusiti kaudu väljutatakse kusepõiest uriin. Kusepõis ja kusejuha koosnevad 3 kestast (limas, lihas ja välimine kest). Kusepõie välimiseks kestaks on serooskest, kusejuhal adventitsiaalkest. Põie ja kusejuha limaskest on kaetud transitoorse epiteeliga, millele järgneb proopria ja submukoosa. Lihaskestal on kolm kihti (sisemine piki, välimine ringlihas ja välimine piki). 61. Neerude ehitus, neforni mõiste. Neeru ümbritseb neerusidekirme (fascia renalis), millele järgneb rasvkihn (capsula adiposa) ja selle all fibrooskihn (capsula fibrosa). Neeru parenhüüm koosneb koorest ja säsist. Neerukoor – cortex renis on jagunenud kooresagarikeks (lobuli corticales), millest igaüks koosneb kiirjast osast – pars
süsivesikuid, tekib gaas. Koe verevarustus halveneb veelgi, vabanevad nekrotiseerivad toksiinid ja hüaluronidaas > infektsioo levib > nekroos laieneb lihastele > paljunemine intensiivistub > hemolüütiline aneemia > raske tokseemia kahjustab maksafunktsioone, südamelihast. Kliiniline pilt 1 § Bakterieemia. C. perfringensi või teiste klostriidide leid verekülvis (0,5-2% juhtudel) ei pruugi alati olla alarmeeriv, sest ligi pooltel juhtudel on tegemist transitoorse bakterieemiaga või nahapinnalt verekülvi viidud kontaminandiga. Raske klostridiaalse haavainfektsiooni korral leitakse 15% haigetel klostriide verest. § Gaasgangreen. Haigus algab mõned tunnid kuni 1 nädal peale seda, kui haava on sattunud klostriidid. Tekib tugev valu; areneb lihaste nekroos, lihastes võib vahel tunda gaasi krudisemist (krepitatsioon). Toksiinide toimel tekib hemolüüs ja kujuneb välja neerupuudulikkus ja sokk. Surm saabub väga kiiresti, ligikaudu 1-2 päevaga
annaabi.ee 
