79. Sotsiaalse liikumise põhiliste arengujärkude hulka kuulub: - Tegutsemise järk - Kohandumise järk 80. Mille poolest erinevad huvi- ja surverühmad? - Oma struktuurilt 81. Erakonna loengus tutvustatud ülesannete hulka kuuluvad: - Aidata kaasa üldsuse harimisele - Leida ja värvata poliitikuid - Kooskõlastada riigiasutuste tööd 82. Kuidas võib jaotada sotsiaalseid liikumisi? - Reformivateks, lunastuslikeks, transitiivseteks - Uuteks ja vanadeks 83. Surverühma tegevuse parlamendijärgset faasi iselomustavad: - Protsessimine - Bürokraatlikud pöördumised 84. Surverühmade erinevad liigid on (Hagopian): - Ärilis-institutsioonilised - Kategooriakaitse - Edendamisgrupid 85. Loengus tutvustatud huvirühma ja erakonna suhtemudelite hulka kuuluvad: - Täielik mittesõltuvus - Vahelduv toetus - Eelissuhted - Huvirühm loob erakonna - Erakonna domineerimine 86
-Sotsiaalne liikumine on märksa laiahaardelisem kui huvi- või surverühm. 8. Sotsiaalse liikumise põhiliste arengujärkude hulka kuulub tegutsemise ja kohandumise järk. 9. Mille poolest erinevad huvi- ja surverühmad? -Oma struktuurilt. 10. Erakonna ülesannete hulka kuuluvad:1 aidata kaasa üldsuse harimisele, 2leida ja värvata poliitikuid, 3kooskõlastada riigiasutuste tööd. 11. Kuidas võib jaotada sotsiaalseid liikumisi? a.) Reformivateks, lunastuslikeks, transitiivseteks b.) Revolutsioonilisteks, imperialistlikeks, sovinistlikeks c.) Huvirühmadeks, surverühmadeks, kodaniikeühendusteks d.) kategooriakaitse, edendamis- ja assotsiatsioonilisteks liikumisteks e.) uuteks ja vanadeks 12. Surverühma tegevuse parlamendijärgset faasi iseloomustavad 1protsessimine, 2bürokraatlikud pöördumised. 13. Surverühmade erinevad liigid on (Hagopian) 1ärilis-institutsioonilised, 2kategooriakaitse, 3edendamisgrupid. 14
tegutsemise järk, b. kohandumise järk, c. strukturaalsuse järk. 9. Mille poolest erinevad huvi- ja surverühmad? a. oma struktuurilt b. oma eesmärkidelt c. oma suhetelt erakondadega d. mitte ühegi eespool mainitud tingimuse poolest 10. Erakonna loengus tutvustatud ülesannete hulka kuuluvad: a. aidata kaasa üldsuse harimisele, b. leida ja värvata poliitikuid, c. kooskõlastada riigiasutuste tööd 11. Kuidas võib jaotada sotsiaalseid liikumisi? a. reformivateks, lunastuslikeks, transitiivseteks b. revolutsioonilisteks, imperialistlikeks, sovinistlikeks c. huvirühmadeks, surverühmadeks, kodanikeühendusteks d. kategooriakaitse, edendamis- ja assotsiatsioonilisteks liikumisteks e. uuteks ja vanadeks 12. Surverühma tegevuse parlamendijärgset faasi iseloomustavad: a. protsessimine, b. massirünnak, c. bürokraatlikud pöördumised. 13. Surverühmade erinevad liigid on (Hagopian): a. assotsiatsioonilised, b. ärilis-institutsioonilised, c. revolutsioonilised, d. kategooriakaitse, e
Tähenduse järgi võib verbe jagada: 1. Tegemisverbid, mis vastavad küsimusele mida tegema?, nt jooksma, mõtlema, vedama, töötama, lugema, magama. 2. Olemisverbid, olemisverbid, millest enamikule on raske esitada tegemisega seotud küsimust ja mis väljendavad seisundis olemist, eksisteerimist üldse, nt algama, olema, eksisteerima, lõppema, näima, tunduma, paistma, huvitama, lakkama. Objektiga seostumise alusel jagunevad verbid: 1. Sihilisteks e transitiivseteks verbideks, mis väljendavad millelegi suunatud tegevust ja esinevad lauses tavaliselt sihitisega, nt. tegema, kirjutama, veenma, segama, ehitama; 12 2. Sihituteks e intransitiivseteks verbideks, millega väljendatud tegevus ei ole sihiline, nt käima, minema, venima, solvuma, suplema, kaklema. Nagu ikka keeles on siingi olemas vaherühm, kuhu kuuluvad verbid kannavad enam
annaabi.ee 
