· 21.02.1916 alustas Saksamaa pealtungi Verduni kindlusele (sooviti, et prantslaste jõud kahaneks kindlust kaitstes), kuid prantslased pidasid vastu · 31.05-01.06.1916 toimus Jüüti merelahing sakslaste ja brittide vahel · 01.07.1916 alustasid prantslased Somme'i jõe ääres vastupealetungi (esmakordselt sõdade ajaloos võeti kasutusele tankid), selle lahingu tulemusena (kestis novembrini) vallutati väike ala ränkade kaotuste hinnaga · 27.08.1916 liitus sõjaga Rumeenia, kes soovis Transilvaaniat ja Banatit · Septembris purunes Rumeenia sõjavägi tänu Keskriikide pealetungile · 06.12.1916 hõivasid Keskriigid Bukaresti · 12.12.1916 tegi Saksa valitsus kõikide Keskriikide nimel ettepaneku sõda lõpetada, kuid Antandi riigid lükkasid selle tagasi · 1916. a. lõpuks oli sõjaline initsiatiiv Antandi käes, kuigi kumbki pooltest ei saavutanud ülekaalu. Keskriigid kannatasid toidu-, tooraine- ja küttepuudust mereblokaadi tõttu
Rumeenia ja Tsaad tülitsevad selle pärast, kumb seda lippu tohib kasutada. (vt Lisa 2) Vapp võeti kasutusele 1992. aastal ning põhineb kunagisel Rumeenia Kuningriigi vapil. Nimi, kool,klass 8 Viis `lahtrit' vapil oleva kotka kilbil tähistavad viit ajaloolist piirkonda, mis jäävad tänapäeva Rumeenia aladele. Kuldne kotkas tähistab Valahhiat, ürgveis Moldovat, must kotkas seitsme lossi ning kuu ja päikesega Transilvaaniat, delfiinid Dobrogeat ning lõvi ja sild Olteniat ja Banat. (vt Lisa 1) Haridus Rumeenias on põhikool kohustuslik. Põhikooli minnakse kuueaastasena ja seal õpitakse kuni kuueteistkümnenda eluaastani (8 klassi). Keskkool kestab 4 aastat ja on 2-astmeline. Vastupidiselt oodatule ei õpetata Rumeenia koolides vene keelt. Ülikoolid jm. alustavad tööd oktoobris. Rumeenia `ülikoolilinnaks' peetakse Iasu't. Kirjaoskajad on 98,5%. Sõjaväe teenistusaeg on 4-8 kuud ning see on vabatahtlik.
Suurem osa Ungarist allutati Türgi provintsi pasalõkina sultani vahetule võimule. Kuningriigi lääne- ja põhjapoolne osa Slovakkia koos vahetult keisririigiga piirnevate aladega läks Habsburgide võimu alla, jäädes ka edaspidi keisririigi piirest välja. Ungari idapoolsetest aladest moodustati Transilvaania vürstiriik, mis kuulus Ungari autonoomseima osana Türgi vasallsõltuvusse. Esimeseks Transilvaania vürstiks sai János Zápolya vastsündinud poeg, kes valitses Transilvaaniat kuni surmani 1571. Seejärel vürstiks saanud Stefan Batory valiti 1575 ka Poola troonile ( Läänemeremaad). Ungarlaste ja türklaste sõjaline vastasseis jätkus ka edaspidi. 1552. aastal kaitsesid 2000 ungarlast enam kui kuu aega Egeri kindlust 100 tuhande türklase vastu. 1566. aastal Szigetvári kaitsmise lõpetanud käsitsivõitluses hukkusid kõik ungarlased. Sellel piiramisel sai surma ka sultan Suleiman II Tore. Võitlused Vahemerel
annaabi.ee 
