mõistsid, et uus usk on tugevam ja paljulubavam. Selle tulemusena muutusid peagi ka inimeste kombed ja talitlused: näiteks hakati inimesi matma ristiusu kombel, ehtena läksid moodi pronksristikesed, ilmusid mitmed trükised ja esimesed ajalooallikad (1535. aasta Wanradti ja Koelli katekismus, Heinrici chronicon Livoniae jm ). Järjest ulatuslikumaks muutus ka eestlaste kaubitsemine oma naabritega, mis oli eelduseks Hansa linnade tekkeks ja transiitveo arenguks. Eesti territooriumid jagati ära võõramaiste vallutajate vahel. Näiteks läks Taani kuninga valdusesse langes Põhja-Eesti, mida hakati kutsuma Harju-Viruks. Sakslaste vallutatud Eesti alad hakkasid koos Läti aladega kandma Liivimaa nime. Viimane allutati de facto Saksa-Rooma keisrile. Kujunesid välja üsnagi iseseisvad valdused- Saare-Lääne piiskopkond, Liivi orduriik ja Tartu piiskopkond. Kujunes välja 9 linna- Reval, Pernau
kaupa üle piiri või läbi territooriumide ilma selliseid makse maksmata, mis tuleks tasuda kauba territooriumile toomisel või sealt välja viimisel. Ühendusevälise kauba maksuvabaks veoks Euroopa liikmesriikide tolliterritooriumil kasutatakse ühenduse välistransiidi protseduuri. Lähtetolliasutuses aktsepteeritakse kauba suhtes transiidiprotseduuri rakendamiseks transiidideklaratsioon ja sihttolliasutuses esitatakse transiidiprotseduuril olev kaup transiitveo lõpetamiseks. Printsipaal vastutab mistahes tolli- ja muude maksude maksmise eest, kui on toimunud eeskirjade eiramine. Printsipaalina tegutsemise kord on sätestatud: ühenduse tolliseadustiku, ühenduse tolliseadustiku rakendussätete, ühistransiidi konventsiooni, tolliseaduse ja muude õigusaktidega. Printsipaali teenuse osutamisel omama tolli ees vastavat tagatist. Tasuma tolliagentuurile tollivormistuse ning printsipaali teenuse osutamise ning tagatise kasutamise eest
a õnnistati EÜS-i sini-must-valge lipp! 4) Majanduse areng 19.sajandi lõpul(raudteed, põllumajandus, tööstus) Areng oli kiire. Üha rohkem inimesi siirdus maalt linnadesse. Majandusellu tõi suuri muudatusi raudteede ehitamine. 1870.a esimene raudtee: Paldiski – Peterburi. Peatselt lisandus ka Tapa – Pihkva. Raudteede rajamise positiivsed tulemused: 1. Soodsad tingimused kaubavahetuseks, eriti põllumajandustoodete saatmise Peterburi. 2. Suurenes transiitveo osakaal (Paldiski, Tallinna sadamad) 3. Tihenes erinevate piirkondade omavaheline suhtlemine. Peale Kuressaare oli kõigis tolle aegsetes Eesti linnades raudteeühendus. 4. Uued tööstusettevõtted 5. Uued asulad (Võhma, Antsla, Jõgeva jne) Põllumajanduse areng 1. Domineeris mõisamajandus, suurmajandid, mis tootsid turu tarbeks ja kasutasid palgalist tööjõudu. 2. Uued agrotehnilised (taimekasvatuses rakendatavate võtete kompleks )võtted levisid ka talurahva
annaabi.ee 
