1. VÄLISKÜLASTAJAD EESTIS AASTATEL 2003-2008 1.1 Reisi eesmärk Enamike väliskülastajate reisieesmärgiks oli puhkusereisid. Olenevalt aastaajast kõikus see 41- 64% vahel. Ostureisile tulijaid oli umbes 9 protsenti, konverentsil ja seminaril viibijaid 4 protsenti. Isikuid, kes tulid Eestisse töötamise eesmärgil ja said tasu Eestist oli ligikaudu 2 protsenti. Külastajaid, kes tulid Eestisse tööd tegema kuid kelle tasu tuli väljaspoolt Eestist, oli 13 protsenti. Transiitreisijaid oli 5 protsenti ja perekonna külastajaid 12 protsenti (Laurmaa, Leinemann, Kerge, Kallas 2008:7). 1.2 Reisifirmade teenuste kasutamine Umbes 67 protsenti väliskülastajatest korraldasid reisi Eestisse ise, valmisreise kasutas 21 protsenti ja ülejäänud eelistasid reisifirmade teenuseid. 2006. aastal oli iseseisvalt reisi korraldanute osatähtsus viimaste aastate suurim. Arvatavasti oli see tingitud üha odavnevast ja tihenevast transpordiühendusest Eestiga
huviväärsuse kohta oma asukohajärgse maakonna haldusterritooriumil, edastab infot. Nt. Elva 22. Mida tähendavad TIP? Tooge konkreetne vastav näide Eesti kohta (piisab ühest). TIP turismiinfopunkt. Nt. Paide 23. Keda arvestatakse turismistatistikasse ja keda mitte? Arvestatakse välismaalased, oma riigi kodanikud, kes reisivad välismaale, siseturistid, kruiisituristid, ühepäevakülastajad. Ei arvestata tööalaseid pendelliikumisi, transiitreisijaid, pagulasi, relvajõudude liikmeid, kondulaatide töötajaid, immigrante, diplomaate. 24. Milline oli mitmepäevaste reiside arv 2009/2010. aastal maailmas ja Eestis? Mitmepäevaste reiside arv maailmas 2009. aastal oli 880 miljonit inimest, 2010. aastal +6,6% võrreldes eelmise aastaga (jaanuar-mai). Eestis ööbis 2009. aastal 1,9 miljonit välisturisti. 25. Kirjeldage Eesti turismi olukorda 2009. aastal, võttes arvesse nii sise- kui ka sissetuleva turismi tooge
Kuigi müüginumbrid on vähenenud, ei ole müüginumbrid märk edukusest, sest Estonian Airi suurima käibega ajal toodeti ka suurimat kahjumit. Praegused hinnad täidavad eesmärki nad toovad tulu. 1.4 Turunduseesmärgid 1.4.1 Majanduslikud turunduseesmärgid · Kasv ja tulu · Koduturu laiendamine Baltimaades, Soomes ja Skandinaavias · Tallinnast sõlmlennujaama kujundamine, mis tooks Eestisse rohkem transiitreisijaid · Pakkuda praktikakohti Eesti Lennuakadeemia tudengitele · Pakkuda rohkem lende eri sihtkohtadesse 1.4.2 Mittemajanduslikud turunduseesmärgid · Tutvustada Eestit maailmas ja olla Eesti visiitkaardiks ning toetada spordi, kultuuri ja hariduse arengut · Estonian Airi eesmärk on olla kõige mugavamat teenust pakkuv, leidlikum ja usaldusväärsem lennuettevõte Euroopas · Vastata oma reisijate ootustele ja vajadustele
reisijatele. Antud tabeli järgi võiks teoorias seega lennuk puntkist B startida 10.30. Kuid kuna lennufirma on lisanud puhvriaja väravas 15 minutit, siis stardib lennuk 10.45. /1, lk 105/ Puhver väravas on lisatud selleks, et vältida hilinemist ümberpööramise ajal tekkinud hilinemisest või muudest lennuki maapinnal olemise hilinemispõhjustest. Nii näiteks võib juhtuda, et lennuk peab ootama muudelt hilinenud lendudelt transiitreisijaid või vahetuvat lennukipersonali. Samuti võivad hilinemist tekitada vabade ajaliste reserveeringukohtade olemasolu puudus sihtkoha lennujaamas. Sellise koha ootamisel 27 tekkinud ajakulu nimetatakse passiivseks ajaks ning too aeg on eriti oluline A-B/B-A sõidu ajagraafiku planeerimisel. /1, lk 105/ Puhvrite kasutamise praktika sõltub igast lennufirmast eraldi. Lennufirmad,