Juba 8500 eKr. tekkis Palestiinas Jeeriko põlluharijate ja karjakasvatajate asula, mistõttu oli see üks esimesi piirkondi maailmas, kus hakati tegelema maaviljelusega. Foiniikas (kreeka keeles purpurimaa) kasvasid seedripuud, mida kasutati laevaehituseks (meresõitjad) kui ka müügiks naaberaladele (Mesopotaamia ja Egiptus). III at. eKr. tõusid seal esile mitmed rikkad linnriigid, millest tähtsaimad olid Byblos, Siidon ja Tüüros, mis tegelesid transiitkaubandusega, ja rajasid Vahemere äärde kolooniaid (Kartaago). Nad jõudsid oma merereisidel kuni Briti saarteni ning sooritasid u. 525 eKr. meresõitja Hanno juhtimisel suure laevastikuga uurimisretke Aafrika läänerannikule kuni ekvaatorini välja. Kreeka ajaloolase Herodotose andmetel olevat foiniiklased Egiptuse vaarao käsul teinud ka merereisi ümber Aafrika (u. 600 eKr.), milleks kulunud kokku kolm aastat. Foiniiklased tundsid oma
Tegelikkus on midagi muud. Kaubavedu Venemaa ja muu maailma vahel on küll oluliseks tuluallikaks Eesti sadamatele, kuid transiidi tähtsus Eesti majanduses on järjekindlalt vähenenud. Transpordi osakaal riigi tööjõus on ligi 8% ning transpordiga tegeleb 3,3% vabariigi ettevõtetest. See viitab eelkõige transpordiettevõtete suurusele. Transpordi infrastruktuurid on Eestis suhteliselt amortiseerunud ja investeeringute vajadus nendesse on suur. Paremas seisukorras on transiitkaubandusega seotud infrastruktuurid, eelkõige sadamad, laod, Tallinn-Narva raudtee ja ka Tallinn-Pärnu-Ikla maantee. Sadamate kaubavoogudest on transiidiga seotud 75% ja raudteel 45%. Kuna Venemaa naftavood lähevad järjest enam läbi tema enda sadamate, siis need osakaalud vähenevad. Praegu võib umbes kolmandik kaubavoogudest olla seotud transiidiga. Sellest põhiosa moodustab naftatoodete väljavedu Venemaalt. Algul mööda raudteed, siis tankeritega meritsi edasi.
hiliskeskajal soodne arenguspiraal: kaubandus maht kasvas, tekib varasemast suurem kapital, mis investeeriti uuesti majandusse. Hakati kaupu tooma/vahetama kaugemate piirkondadega. Paralleelselt areneb pangandus ja aktsiaseltsid (uusaja kompaniid). Konkreetse süsti kaubandusse annavad maadeavastusretked: kolooniate varandused (kuld, hõbe) ja uued kaubad (taimed tubakas, mais, kartul, tomat, kakao). Väärismetallide sissevedamisega tegelesid eelkõige Inglismaa ja Hispaania. Transiitkaubandusega võitsid eelkõige Hispaania ja Portugal, hiljem Holland ja Inglismaa. Atlandi rannik muutus olulisemaks kui Vahemere piirkond. Euroopa majanduskeskus nihkub lääne ja põhja poole Vaimselt ergutavad: 1) Renessansiajastu mentaliteet (isiklik edu ja heaolu on maise elu ajal olulised, mitte maailmalõpu ja taevariigi ootus). Uus julge, ettevõtlik vaim 2) Reformatsioon eriti kalvinismi mõju moodsa kapitalismi tekkimisele Sveitsis ja
annaabi.ee 
