Toitu on võimalik muuta senisest täisväärtuslikumaks näiteks vajalike vitamiinide biosünteesi, mikroelementide akumulatsiooni jms abil.Teostatavad uuringud on kallid ja jäävad seetõttu eelkõige suurte ja rikaste firmade pärusmaaks. Kuid on ka võimalus, et firmad, keda huvitavad mingid toiduained, paigutavad oma raha ise biotehnoloogiasse.Tuntud näide on McDonalds ja spetsiaalne kartulisort friikartulite ja kartulikrõpsude tootmiseks. Selles transgeenses kartulis on suurendatud tärklise sisaldust 30-60%. Et seal on vähem vett, siis tuleb friteerimisel vähem niiskust välja aurutada, mistõttu kartul ei ima enesesse niipalju õli ja ka energiakulu on väiksem. Tulemuseks on tervislikum friikartul, kui friikartulit üldse saab tervislikuks toiduks nimetada. ( Bioneer, 2015) GMOd seljatavad Kolmanda Maailma näljahäda Kolmanda Maailma näljahäda vastu võitlemine on üks peamisi GMO pooldajate argumente.
Allikas: Bioloogia 9. klassile 2. osa, 2013, lk 55 2.1 Geneetiliselt muundatud toiduainete pooldajad Samas on ka palju väiteid, miks on GM taimed maailmas vajalikud või mis on nende positiivsed küljed. Näiteks on võimalik biotehnoloogiliste meetoditega parandada toidu kvaliteeti, näiteks pikendada viljade säilivusaega. Tuntud näide on McDonalds ja spetsiaalne kartulisort friikartulite ja kartulikrõpsude tootmiseks. Selles transgeenses kartulis on suurendatud tärklise sisaldust 30- 60% ning seetõttu on seal vähem vett, mida tuleks aurutamisel eemaldada. Tänu sellele, ei ima kartul enesesse nii palju õli ja ka energiakulu on väiksem. Tulemuseks on tervislikum friikartul. (Homutov 2011) Kindlasti nähakse GMOs ainsat võimalust, kuidas võidelda näljahädade vastu. Arvatakse, et geenitehnoloogiline põllumajandus on kõige mahedam, ehk pole vaja teha enam putukatõrjet
on nende muutmine resistentseks destruktiivsete bakteriofaagide vastu. Piimhappebaktereid on ammust ajast kasutatud toidukomponendina ja seetõttu sobivad nad n.ö. ohutute bakteritena suurepäraselt ka toidutehnoloogias kasutatavate ensüümide, näiteks peptidaaside tootmiseks. Näiteks juustutootmises kasutatavat (lehma maos leiduvat) kümosiini (ehk renniini) toodetakse nüüd rekombinantsena piimhappebakterites. Sama ensüüm on ekspresseeritud ka pärmis. Muide transgeenses pärmis ekspresseeritud kümosiin oli esimene geneetiliselt modifitseeritud organimsist pärinev ensüüm, mis sai loa toiduks kasutamiseks. Samuti kasutatakse õlletööstuses geneetiliselt modifitseeritud pärmitüvesid vähese süsivesikute- sisaldusega õlle tootmiseks. Nimelt on olemas Saccharomyces cerevisiae tüvi, mis ei sobi õlle kääritamiseks, aga mis toodab tavaliselt õlle kääritamisel alles jäävat tärklist hüdrolüüsivat amülaasi