R. Fink lähtus hüpoteesist, et arvestades sümbolmängus toimuvat transformatsiooni, nõuab mäng lastelt objektide ja isikute identiteedi säilimist. Tulemused kinnitavad, et kujutlusmäng võib teatud tingimustes luua uusi kognitiivseid struktuure, nagu rolli võtmist, keelt, rolli konflikte jne. Fink põhjendas positiivset tulemust treeninguga, millel oli suur tähtsus just sotsiaalsete rollide omandamisel. Colomb ja Cornelius arvasid, et teadlikkus transformatsioonist aitab kaasa arvsuhete säilimisele mälus. Töö tulemused kinnitasidki hüpoteesi. Sama katset korrati mõni aasta hiljem, kuid nüüd olid katsetulemused tunduvalt tagasihoidlikumad. Johnson, Ershler ja Lawton, kes uurisid põhjalikult erinevaid mänge ja laste kognitiivseid võimeid, analüüsisid ka säilivussuhete iseärasusi. Tulemused näitasid, et need lapsed, kes mängisid sagedamini kõrvu mängu, andsid säilivusülesannete lahendamisel rohkem ebaõigeid vastuseid ja vähem selgitusi
See oli veel üks põhjus, miks sofistidel oli negatiivne renomee. Neis nähti vana, harjumuspäraselt kindla ühiskonnakorra kõigutajaid, kes oma väitlemisega seda korda destabiliseerivad. Nii muutuvad kõik orientiirid relatiivseteks, ükski norm ei kehti enam enesestmõistetavalt õiglasena, vaid kõike saab kahtluse alla seada. Ei või kindel olla, et see, mis on täna õiglane, on seda ka homme. See ebakindlus ei tulenenud muidugi sofistide tegevusest, vaid ühiskondlikust transformatsioonist, mida sofistid oma teoreetilistes arutlustes lihtsalt kajastasid. Kuid nad olid ühtlasi ka selle protsessi üheks kõige silmatorkavamaks ilminguks ning seetõttu oli ühiskondliku arvamuse konservatiivsus suunatud sofistide vastu. Nomos - physis vastandus. Mitte kõik sofistid ei argumenteerinud normatiivsetes küsimustes Protagorasega sarnaselt. Nomos – physis vastanduse näol ongi tegemist ühe teistsuguse argumentatsiooni-mudeliga, mis esineb mitmete sofistide juures
Katse Streptococcus pneumoniae'ga, mis põhjustab kopsupõletikku. Virulentsed limakaspliga (S-tüüpi) ja avirulentsed limakapslita (R-tüüpi) bakterid. DNA võib ühelt rakult teisele üle kanduda (nt surnud rakult elusale). Hiirtega tehti katse, kus neid süstiti elusate S tüüpi rakkudega, elusate R tüüpi rakkudega ning surnud S ja elusate R rakkude seguga. Letaalseks osutusid esimene ja kolmas variant tõend transformatsioonist. Et teada saada, kas just DNA on virulentsete rakkude põhjustajaks, võeti DNA preparaat (mis sisaldas ka RNAd ja valke), mida töödeldi Rnaaside, Dnaaside ja proteaasidega. Transformatsiooni võime kaotas ainult see preparaat, mida oli töödeldud Dnaasidega. Järelikult on DNA pärilikkuse kandjaks. 43. Võrrelge DNA ja RNA koostist ning ehitust. DNA RNA
Sellest johtuvalt pole leitud universaalset metoodikat kõigi bakterite jaoks, vaid levinud metoodikaid kohandatakse iga liigi jaoks eraldi, otsides parimaid tingimusi. Kunstliku transformatsiooni korral on vaja leida balanss bakterite ellujäämise ja vigastamise vahel. Baktereid on vaja vigastada, et DNA pääseks rakku, samas on oluline, et vigastused poleks letaalsed ning bakterid toibuksid 111 transformatsioonist. Kõik faktorid, mis tõstavad ellujäämist, vähendavad vigastamist, ning vastupidi. Sellest johtuvalt on palju juhuslikkust ning laboriti võivad transformatsiooni täpsed protokollid erineda. Peamiseks takistuseks bakterite transformatsiooniks laboris on rakukest, mille tõttu ei pääse DNA rakku. Kui loodusliku kompetentsuse korral tekib rakku valgukompleks, mis võtab DNA-d vastu ja viib rakku, siis kunstliku kompetentsuse
annaabi.ee 
