Arvepidamine Keskajal Keskajaks loetakse erinevaid perioode. Osad peavad keskaja alguseks Rooma riigi jagunemist 375. a m.a.j., ja lõpuks Ameerika avastamist 1492.aastal. Arvepidamise mõttearengu järgi peaks keskaeg jääma kuskile 400. ja 1000. aasta vahele. 10. Itaalia Itaalia rikastes linnriikides tulid XI sajandi alguses võimule kaupmehed ning kaubanduslinnadeks said Veneetsia, Firenze, Milano, Pisa ja Genova (Genua) Veneetsia – esimesed liisingtehingud Laadad – raha transfereerimine Valuutavahetus Bilansiskeem *Varad *Käibevarad Raha (kassa, arvelduskonto) Finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed 1. Nõuded ostjate vastu (ostjate laekumata arved, ebatõenäolised laekumised (miinusmärgiga)) 2. Muud nõuded (arveldus aruandvate isikutega) 3. Ettemaksed (ettemaksed teenuste eest, nt kindlustuse ettemakse) 4. Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Varud 1. Tooraine ja materjal 2. Lõpetamata toodang 3. Valmistoodang 4
M. Evan. London, 1980, pp 60-69. Lekt S. Kaugia 03.04.07 ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA V SEMINAR, 17.04.2007 1. Sotsiaalse grupi mõiste ja liigid. 2. Konformsed ja deviantsed grupid. 3. Kultuur ja subkultuurid. 4. Sotsiaalse identsuse teooria. 5. Sotsiaalne stratifikatsioon ja mobiilsus. 6. Marginaalne isiksus, marginaalne grupp. 7. Kollektiivse käitumise olemus, eripära ja sotsiaalne tähendus. 8. Hulkade psühholoogia. 9. Kontrolli transfereerimine. Grupp igasugune ühiste sotsiaalsete suhete võrgustikuga soetud inimeset kogum, milles valitseb ühtne liikmeksoleku ehk meie-tunne ja arusaam, et iga gruppi kuuluja käitumine mõjutab teisi grupi liikmeid. Grupp üksus, mille vähemalt 2 inimest, kes mõlemad üksteisest vastastikku mõjutavad ning on sellest mõjust teadlikud. Grupp teatud viisil oragniseeritud, suhteliselt püsiv inimühendus, kellel teatavad ühised huvid, väärtused,
3) rehabilitatsioon hälvikud valmistatakse ette normaalsesse ellu tagasi tulema. Rakendatakse ka hälvikute suhtes, kes ei ole kuritegu toime pannud. Et aidata neil elus kohta leida ja taas ühiskonda adapteeruda, on vaja nende suhtes kohaldada psühhoteraapiat. 9. Kollektiivse käitumise olemus, eripära ja sotsiaalne tähendus. Kontrolli transfereerimine. Kollektiivne käitumine institutsioonideväline reageering ühiskonnas toimuvatele siiretele ja muutustele Dimensioonid: · organisatsiooniline spontaansus vs struktureeritus · lühiajaline vs pikaajaline orienteeritus · eesmärkide ekspressiivsus vs instrumentaalsus · motiivide määratletus vs motiivide puudumine Kollektiivse käitumise mudelid:
annaabi.ee 
