selline teooria laiendamine õige on, arvestades, et Merleau-Ponty jaoks on inimene ihuline organism, kelle puhul ei tohiks eraldada mõistust rangelt tajudest ehk on eelmine arutelu ka seda tõendav, kui tajuteooriat saab mõistusele laiendada, siis pole need kaks ju kuigi erinevad ja seda loomulikum on neid käsitleda ihulise tervikuna, mis on osa maailmast. Lähtudes eelduset, et maailm oli olemas ka enne igasugust filosoofilist analüüsi jõuab Merleau-Ponty järelduseni, et maailm on transendentaalne alati rohkemat kui meie tunnetus kogeda võimaldab. Maalikunst on justkui abivahend millega me saame osa rohkemast maailmast kui muidu, kunstnikud annavad maailma edasi ihuliselt, kasutades nii oma silmi, käsi kui ka iseloomuomadusi. Maalikunst hõlmab nii jooni kui ka värve, temas on ,,sügavus" perspektiivses ja sisulises tähenduses. Seega, kuigi iga inimene omab maailmast tajukogemust ja on ihuliselt osa maailmast, ei suuda ta tunneteda maailma tervikuna, kuid maalikunstnikud, kes
Peaküsimus - kuidas on a priori sünteetilised väited võimalikud. Kuidas on matemaatika üldse võimalik? Kuidas on metafüüsika võimalik? Teaduse, mida ta nimetab puhta mõistuse kriteeriumiks, ülesandeks on nendele küsimustele vastus leida. Transtsendentne - igasugune tunnetus, mis ei tegele objektidega, vaid meie tunnetusviisiga nende objektide suhtes, kui see on a priori võimalik. Kanti lähtepunkt: kuidas on puhas matemaatika võimalik? Transendentaalne aiesteetika. Meelelise tunnetusvõime transtsendentne uurimus. Meelelisus on meis arenev võime millestki, mis väljaspoolt meid mõjutab (afitseerima). Meeled vahendavad aistinguid, vahetud kaemused üksikutest objektidest (N: roosist, svammist). Üksik kaemus pole edasi analüüsitav. Kujutluse tekkel on kahesugused asjaolud: erinevad meeled. Meeled vahendavad vaid tajusid, mis moodustavad tooraine kujutlusele. Meis on veel
tunnetusteoreetiline mõju.) IMMANUEL KANT (1724 - 1804) lahutab iseseisvate teineteisest sõltumatute uurimisobjektina 1) teaduse ja tõe sfääri, 2) moraalse teadmise ja 3) kunsti sfääri. Asjade olemus meile on täielikult kättesaamatu, asjad avalduvad meile fenomenina ja näitavad ennast ainult mingist küljest nähtuna. Fenomenoloogilise suuna tärkamine filosoofias. Tõde avaldub meis kõigis ühtemoodi kuna meie sees on tunnetusteoreetiline transendentaalne struktuur. Jumala tõed on aga moraalitõed, mitte tõsikindlad nähtused. Transendentaalsus on meis endis olemasolev, tajule kaasarääkiv aparaat. Reaalsus avaneb inimesele läbi kujutluste. On olemas aprioorsed teadmised ja aposterioorsed kogemused. Viimased on uued kogemused ja teadmised maailma kohta, mis avalduvad fenomenidena, kuid meie teadvus tajub neid tõsikindlatena, mida nad tegelikult ei ole.
annaabi.ee 
