jätkuvalt vähivaenlaste (mink ja angerjas) surve all. Võrreldes eelnevate aastatega on märgata vähi arvukuse väikest tõusu, mis võib olla tingitud asustusmaterjali sisselaskmisest. Kubija järves on suurenenud mõõduliste vähkide osakaal püükides. Põhjuseks võib olla vähivaenlaste või püügi mõju vähenemine selles järve osas. Kuke peakraavi vähiasurkond kannatab tugeva röövpüügi surve all, millele viitab ka suurenenud lapihaigete isendite osakaal. Vähkide arvukus transekti alal on viimastel aastatel oluliselt kahanenud. Ärma jõel, Luguse jõel, Paadrema jõel ja Tänavjärvel toimus 2000. aastal vähi arvukuse üldine langus, mis oli tingitud ülepüügist. Väinjärves ja Põltsamaa jõe seiretransektides leiti vähki väga vähe. Nendes veekogudes toimub tugev salapüük. Pülme järve idakaldal täheldati vähi arvukuse järsku langust, mis arvatavasti oli tingitud ülepüügist. Läänekaldal oli arvukus stabiilne. Viimastel
kasutatavat instrumenti. Need registreerivad pisimadki muutused ja deformatsioonid jääkatte liikumises ning seega aitavad selgitada jää dünaamilisust ja lagunemisprotsessi. Kompleksset jääuuringut teeb jääle paigutatud automaatne IMB (ice mass balance) poi. Sellega uuritakse jääkatte paksuse muutumist ajas ning jäämassi bilanssi. Meil oli tarvitusel veel teinegi jääkatte paksust registreeriv mõõteriist: radarseade EM-31, mida veeti kelgu järel mööda määratud transekti. Jääuuringute raames kasutasime ka temperatuuri profiili märkivaid termistore ning võtsime jääpuursüdamikke. -6- Välitöödel mõõdeti ka regulaarselt lumikatte paksust ja määrati selle kihilisus, eri kihtide tihedus, temperatuur ning soolsus. Kogu triivi jooksul jälgiti kajaloodiga mere sügavuse muutust. Me ei saa rääkida veel tõsistest teaduslikest järeldustest, kuid uuringutes
Iberia konnaliigile. Kahepaikseid on kirjeldatud hea indikaatorliigina keskkonnaseisundi hindamiseks (Blaustein 1994, Blaustein ja Wake 1995). Sellel konkreetsel juhul oli uuringu eesmärk hinnata suhteid konnade ressursikasutamise sageduse ja inimeste külastussageduse vahel. Selle metoodika saab võtta kokku järgmiste sammudena: • peale uuringuala valimist, uuriti Iberia konna populatsiooni suurust 35 vooluveekogu transektil. Iga transekti kaugus lähimast teest ja lähimast külastajate poolt kasutatavast alast pandi kirja; • keskkonna ja elupaiga faktorid, mis võivad mõjutada konnade rohkust märgiti üles: puude kattuvus, veekogu laius ja sügavus, kalle, kõrgus; • hindamaks häiringu mõju individuaalsetele vastusreaktsioonidele, märgiti üles isendite põgenemise alguse kaugus (vahemaa vaatleja ja vette hüppava konna
annaabi.ee 
