Jõgevamaa kõige atraktiivsema koha järgi. Seda võib nimetada isegi jääaja vabaõhumuuseumiks, kus künkad ja lohud jää sulamise tulemusena on saanud oma kuju. Vooremaal on kaunis loodusmaastik ja Eestimaa külmim talv. 1 3. Välismaailma uudised 3.1. Kolhoosnik 1. Lenini nimelises kolhoosis kasutatakse külviks Moldaaviast saabunud maisiseemet (Laugus: 1960). Tänavuseks kevadkülviks lasi Stalingradi traktoritehas välja miljonenda traktori... 19. aprillil arutati Palamuse külanõukogus, kuidas on külviks valmistunud kolhoosi II brigaad (Õun: 1960). Maisi hakati külvama kampaania korras. NL peasekretär N. S. Hrustsov oli käinud Ameerikas 1959. aastal ja nägi seal rikkalikke maisipõlde. Kuna Ameerika on enamjaolt samal laiuskraadil kui NSV Liit, arvas ta, et maisikülvi saaks siingi teha. Majanduslik põhjus oli viljapuudus ja lisaks taheti Ameerikast parem olla.
Industrialiseerumist alustati esimesel viisaastakul - 1928/1929-1932/1933. II viisaastak 1933-1937 III viisaastak 1938-1942 - jäi pooleli II maailmasõja tõttu. 1929. aastal likvideeriti Riiklik Statistika Peavalitsus. 1933. aastal keelati statistiliste andmete avaldamine kohalike ajalehtedes. Pravda - partei riiklik häälekandja. Võis ainukesene avaldada partei poolt kinnitatud statistikat. Nõukogude Liidus loodi 1500 uut ettevõtet. Näiteks Stalingradi Traktoritehas, Neprogres. Neist enamus ei andnud kvlaiteetset toodangut. Kui aga andsid, siis läksid näiteks traktorid prügimäele, sest neid ei osatud kasutada. II viisaastakul loodi 4500 uut ettevõtet. NL jäi tööstuse kogutoodangu poolest maha ainult USA-st. Väliskaubanduse bilans oli positiivne. Kollektiviseerimise otsus võeti vastu kommunistliku partei XV kongressil 1927. aastal. Selle ajani andsid enamuse NLi viljast kulakud. Kuid neid kolhoosidesse ei võetud. 1929. aastast hakati
Taoliseid näiteid saab vaid erandkorras tagada. Õige pea ilmnesid esimesed hädad. Raha oli senisest tunduvalt rohkem, töötunde tehti enam. Varsti sai selgeks, et kõigi plaanides ette nähtud uute tööstusettevõtete, kaevanduste jne rajamiseks jõudu ei jätku- puudu jäi töölistest, rahast jne. Esimese viisaastaku poole peal koostati salastatud nimekiri neist objektidest, mis kindlasti tuleb käiku panna vastavalt plaanidega, nt Aasiaga ühendav raudtee, Stalingradi traktoritehas jt. Neisse ettevõtetesse suunati kõik jõupingutused- olemasolevad rahad, ehitusmaterjalid jne. Neid hoidis valitsus kogu aeg oma valvsa pingu all ja kindlustas nende rajamise vastavalt plaanile. Ideoloogiarinde töötajad käisid ka näidisettevõtetes ja kirjutasid põletavaid olukirjeldusi, kuidas kerkivad uued vabrikumüürid jne. Viisaastaku plaanidest said lõpuks valmis näidisnimekirjas olevad ettevõtted. Jaan 1933 kuulutati I viisaastakuplaan lõppenuks. Öeldi, et on täidetud
annaabi.ee 
