sotsiaalne pahe. LUULETUSED ,,Elusäde" (2003) Tuul tuhiseb ja olemise siht kui selge hommik äkki lõikub lahti ning ajalt kihi järel koorub kiht. Mu päitsis peaks kui kauge noorpõlv vahti - nood päevad üksildased, ahastavad, kus kahel tasapinnal kulges elu. Üks - haigus, vaesus, täitumatud kavad. Ja teine - taltumatu kujutelu. Autobiograafia Laps olin, kui möödus sõjakolin. Nooruk olin, kui tuli traktorikolin. Mees olin, kui algas sõnakolin. Kolin kolina järgi. Saadaks põrgu kogu värgi, aga hing on luulehaige. PILLAPALLA PLATS Kaob pilve nii soojus kui kuma. Hookaupa akna all lõhnab roos. Öökull asutab huikama ettekuulutamishoos. Silmis hirmukahm, ebausklik sajatab. Ülemistes registrites ööbik toomepuul lajatab: too piits! too piits! Esimene luuletus räägib minu arvates ta enda noorpõlvest, kus tal oli raske. Teises luuletuses
Mind peeti heaks õpetajaks. Aga kui ma sain seitsmekümne viie aastaseks, öeldi juubeli puhul, nagu oleksin juba karjapoisina olnud tulihingeline kommunist ja puhunud lepakoorest pasunal "Marseljeesi". Vabandage, kuid see on küll loba. Laternad udus (1968) Kirg Ühe öö soojendab lõke kahte inimest. Pärast sorivad kaks inimest tuhas kakskümmend aastat. 1963 Autobiograafia Laps olin, kui möödus sõjakolin. Nooruk olin, kui tuli traktorikolin. Mees olin, kui algas sõnakolin. Kolin kolina järgi. Saadaks põrgu kogu värgi, aga hing on luulehaige. Kassiopeia (1968) Meie ema palve Oo suur ja salapärane AINE, oo meie igi-Mater, Mateeria. Aita meil elada, tule meile jooksujalu vastu, sosista meile kõrva, ilmuta unenäos, milline on su teekond. Oo Suur Mateeria, oled nagu tuntud tundmatu meie ümber, meie keskel, meie sees. Aita meid, palume sind. Tahame minna su järel tundmatusse, kätkematusse
laitmatu valitsemine ja meisterlik kujundiarendus. Mats Traadi luulet on alati väärtustanud mure inimese eetose pärast. Selle nimel on ta katsetanud erinevaid lähenemisaspekte ja väljendusviise, jäädes ometi alati truuks tõele ja iseenesele. Tema küpsusperioodi luulet juhib igatsus valguse, selguse ja puhtuse poole. Parema tuleviku lootust on tugevdamas ühtekuuluvustunne oma maa ja rahvuse põhiväärtustega. Laps olin, kui möödus sõjakolin. Nooruk olin, kui tuli traktorikolin. Mees olin, kui algas sõnakolin. Kolin kolina järgi. Saadaks põrgu kogu värgi, aga hing on luulehaige. (“Autobiograafia”, 1966) MATS TRAAT PROSAISTINA Mats Traadi debüüdiks sai proosapala, novell “Lõppematu tee”, Elva rajooni ajalehes 1958.a., kuid tema esimeseks proosaraamatuks oli valdavalt 1964.a. valminud novellikogumik “Koputa kollasele aknale” (ilm. 1966, 30.a.). erinevalt oma selle aja luulest on kirjanik alustanud
annaabi.ee 
