ALATSKIVI LOSS Alatskivi mõisa on esmakordselt mainitud 1601. aastal. Varaseim teadaolev mõisahärra oli Johann Wrangeli, hiljem on mõisat korduvalt pärandatud, kingitud ja renditud. Viimasteks omanikeks on olnud Stackelbergid ja Nolckenid. Praeguse härrastemaja laskis Luunja parun Arved von Nolcken ehitada enda tehtud projekti järgi aastatel 1880-1885. 1921. aastal mõis riigistati. Seal on aja jooksul tegutsenud Alatskivi Kõrgem Algkool, piirivalve Peipsi jaoskonna staap, masina-traktorijaam ja Alatskivi aiandussovhoos. 2003-2011 teostati lossis kapitaalsed restaureerimistööd, täna tegeletakse seal turismindusega. [9] Alatskivi lossi rajamisel on eeskuju võetud Inglise kuninganna Victoria Sotimaal olevast residentsist - Balmorali kuningalossist. Kuigi loss on oluliselt suurem, kui Alatskivi mõis, kopeeritakse põhilisi kujunduselemente mitte aga planeeringut. Sarnaseid kujunduselemente on mitmeid
Rehbinderi järgi uue nime Friedri. Alates 1852. aastast kuulus mõis von Ruckteschellidele, kellelt ta aga üsna pea siirdus von Staelbornide aadliperekonna valdusse. Nende kätte jäi mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Pärast 1919. aasta mõisate sundvõõrandamist kinkis Eesti Vabariik mõisa Vabadussõjas silma paistnud Johannes Hermile. Pärast Teist maailmasõda tegutsesid mõisa peahoones mitmed asutused: vanadekodu, kroonikute haigla, masina-traktorijaam, Eesti Põllumajandus Tehnika kontor, lasteaed, Saue linnavalitsus ja Saue linnavalitsusele kuuluv firma SAUREM. Alates 1995. aastast kuulub mõis perekond Kriisade eravaldusse, kes on edukalt restaureerinud enamiku hinnalisest stukkdekoorist ning teinud mõisast pidulike ürituste korraldamise armastatud koha. Valdajad Mõisal olnud mitmeid valdajaid: 1. 1629 Eestimaa rüütelkonna peamees Berend von Scharenberg 2. 1663 Ewoldt Scharenberg 3. 1678 kapten Johan Fuhrmann 4
Maad antakse väikeomanikele ja uusmaasaajatele 1944. aasta maareform 1944-45, korrigeerimine 1945-47 Talude maksimaalne suurus 20-30 ha Reformiga kaotab maad umbes 43 000 maaüksust Talude jaotus: 1/3 uusmaa- ja juurdelõigete saajad; 1/3 maareformiga vähendatud talud; 1/3 reformist puutumata talud Põllumajandusinstitutsioonid 1940/41-1944-1949 Sovhoosid (riigimõisad) Masina-traktorijaam (MTJ) Hobulaenutuspunkt (HLP) 1944-1949 Asutuste, organisatsioonide ja ettevõtete abimajandid pärast 1944 Varumisvolinik Põllumajandusühistud Kolhoosid 1941, alates 1947. Aastast Talude kurnamine ja väljasuretamine 21. oktoober 1947 ÜK(b)K KK Poliitbüroo otsus “Kolhooside loomisest Leedu, Läti ja Eesti NSV-s” Müüginormid (diferentseeritud, suured talud, sakslastega koostööd teinutele suuremad normid)
annaabi.ee 
